Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/06/09/48000t1h710a.jpg)
ŠOKEERIVAD TEATED riigi viletsa majandusseisu ja uute kärpimiste kohta tulevad juba mõni päev pärast 18. oktoobri kohalikke valimisi.
Kui mäletate, siis ka käibemaksu kaheprotsendilise tõstmisega tuli valitsus lagedale vaid paar päeva pärast eurovalimisi. Õiguskantsler Indrek Teder nimetas seda koguni salajaseks seadusloomeks, sest asi tehti riigikogu koalitsiooni liikmete ja rohelistelt ostetud häältega ära poolteise päevaga, ilma et avalikkus oleks sellest midagi teadnud.
Mis juhtub pärast 18. oktoobrit, võib ainult oletada. Isamaa ja Res Publica Liidu surve pensionide vähendamisele või maksustamisele aina kasvab. Tervishoid on valdkond, kust saab raha märkamatult vähemaks võtta. Ei taha küll kedagi hirmutada ega usu ise ka seda devalveerimise juttu, kuid kahtlaselt palju on sellest räägitud.
RIIGIKOGU koalitsioon esitab süüdistusi, et Tallinn ja hulk teisi omavalitsusi vähendavad lasteaedadele mõeldud raha. Ent kui palju teab avalikkus sellest, et just valitsuse juhterakond otsustas esimese lisaeelarvega vähendada lasteaedade raha üle riigi lausa 260 miljoni krooni võrra?
Ei saagi teada, sest selle aasta 20. veebruaril ühendati ju lisaeelarve vastuvõtmine valitsuse usaldushääletusega. See tähendas, et opositsioonil polnud võimalik teha selle aasta esimesse negatiivsesse eelarvesse ühtki parandusettepanekut.
Samas kärpis riik tunduvalt linnade ja valdade peamisest tuluallikast, üksikisiku tulumaksust omavalitsustele laekuvat raha, jättes senisest suurema protsendi riigieelarvesse. Nii võeti kärpega linnadelt ja valdadelt ära ka lõviosa riigi teehoiuraha, samuti vähenesid riigi toetused haridusasutustele ja raamatukogudele.
Kokku on valitsus tänavu kärbetega omavalitsuste taskust võtnud 2,5 miljardit krooni ja võime ainult oletada, kui palju plaanib ta nende raha veel 2010. aasta riigieelarvega vähendada.
TUNDUB, ET omavalitsusi tahetakse välja suretada või siis vabatahtlikult-sunniviisiliselt naabervaldadega ühendada. Kahjuks kuuleb rahvas kõigest alles tagantjärele, pärast seda, kui riigikogu on asja juba otsustanud. Samas ei räägita sõnakestki sellest, et suur osa saadikuid on nende eelarvete vastu hääletanud.
Ja ega rahvas saagi riigis toimuvast teada, kui televisiooni kommertskanalid näitavad üksnes suvepillerkaart ja pidusid või peksavad Keskerakonda. Vaid möödaminnes nimetatakse seda, et töötuskindlustusmaks tõusis 0,9 protsendilt 4,2-le, haiguspäevade hüvitised vähenevad ja esimesed kolm haiguspäeva jäävad inimeste endi mureks, kütte-, vee-, kütuse-, kanalisatsiooni-, prügiveo- ja gaasihind kerkis, pensionäride proteesihüvitised võivad kaduda ning lisaks matuseteenuste kallinemisele kaotati ka 3000-kroonine puusärgiraha.
Ainult põgusalt mainitakse, et haiget last põetava vanema sissetulek vähenes ning lõpetati õppelaenu osaline kustutamine ja õpilaskodu toetused, samuti vähenesid põllumajandustoetused. Teise pensionisamba kompenseerimise lõpetamine on juba unustatud teema.
Ju siis riigi arvates inimesed usuvadki, et juba mõne aasta pärast hakkab valitsus ärajäetud kogumispensionide toetust kuue protsendiga tagasi maksma. Justkui me polekski üks Euroopa kiirema majanduskukkumise ja töötuse kasvuga riike.
NÜÜD TEHAKSE kabinetivaikuses uut kärpekava, mida ei kavatsetagi riigikogu ette tuua, olgugi et tegemist on sisuliselt kolmanda negatiivse lisaeelarvega.
Mitte ükski kehtiv seadus ei anna valitsusele õigust võtta endale riigikogu volitusi.
Võib-olla lähebki see läbi, sest ei kuule me ebapopulaarsetest otsustest enne, kui valimised on seljataga. Siis aga on Eesti hoopis teistsugune kui praegu.