Kalle Jents: Omavolitsus Koduse Viljandi moodi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Viljandi linnapea Kalle Jents
Viljandi linnapea Kalle Jents Foto: Elmo Riig / Sakala

VILJANDIMAA noortekeskuse juhi Kalvi Kantsi töölt vabastamisest ei räägiks täna keegi, kui ees ei seisaks valmisi. Et valimisliidu Kodune Viljandi demagoogiameistrid on selle nüüd oma propagandavankri ette rakendanud ning selle tegelike põhjuste analüüsimise asemel püüdnud teha patu­oinaks hoopis Viljandi linnavalitsust, pean linnapeana kohaseks lehelugejale selgitada, miks ja kuidas Kalvi Kants töölt vabastati.


Et asi oleks paremini mõistetav, tuleb nentida: Viljandimaa noortekeskus on mittetulundusühing, mille asutajad ja liikmed on Viljandimaa omavalitsuste liit ja Viljandi linn. Seega on tegemist avalik-õigusliku institutsiooniga, mille kõrgem organ on üldkoosolek. Personaalselt on üldkoosoleku liikmed omavalitsuste liidu tegevdirektor Reevo Maidla ja linnavalitsuse liige Tauno Tuula.



2008. aastal panustas noortekeskuse umbes 3 miljoni krooni suurusesse eelarvesse kõige rohkem ehk 1,4 miljonit Viljandi linn, maavalitsuselt laekus üle 400 000 krooni. Omavalitsuste liidult sai noortekeskus ligi 200 000 krooni. Ülejäänud tulu laekus eri fondidest projektide tuluna ja omateenitud rahana.    On iseenesestmõistetav, et maksumaksja raha kasutamine peab olema korrektne, läbipaistev ja seaduslik.



NOORTEKESKUSE probleemid kerkisid üles tänavu varakevadel, kui omavalitsuste liidu eestseisuses tõstatas mitu vallavanemat lapsevanematelt pärit info põhjal küsimuse, miks noortekeskuses sularahaga korrektselt ei arveldata ning tasuliste teenuste eest ei väljastata kuludokumente ja lapsevanematelt kogutakse raha niisama lauasahtlisse.



Arutasime seda küsimust ka linnavalitsuse istungil ning haridus- ja kultuuriameti juhataja ja üldkoosoleku liige said ülesande infot kontrollida ning puudused kõrvaldada.



Tõele au andes tuleb tunnistada, et nii Reevo Maidla kui Tauno Tuula olid pikema perioodi vältel Kalvi Kantsi liiga palju usaldanud ning  mittetulundusühingu tööd pealiskaudselt jälginud.  Positiivne on aga see, et mõlemad võtsid noortekeskuse tegevuse luubi alla ja asusid seda põhjalikult kontrollima. Samuti korraldas linnavalitsuse rahandusamet seal auditeerimise. Selle tulemusena selgus, et olukord oli masendav.



Kõiki puudusi ei jõua siinkohal üles lugeda, Reevo Maidla sõnul oli neid umbes viisteist. Olulisematena võib nimetada sularahatehingute korra ja tasuliste teenuste hinnakirja puudumist, mis kinnitas lapsevanemate kaebuste paikapidamist, ning seda, et puudusid eelarve vastuvõtmise ja täitmise kord ning eelarve tulude ja kulude originaal.



Polnud ka mittetulundusühingu alusdokumente, nagu kehtivat põhikirja ja töölepingut juhatajaga, ning nõukogu volitused olid lakanud. Ainuüksi 2008. aastal oli juhataja sooritanud tehinguid seotud osapoolte ehk teisisõnu iseenda või pereliikmetega rohkem kui 70 000 krooni ulatuses.



EHKKI PÕHJUSI organisatsiooni juhiga töösuhe lõpetada oli enam kui küll, ei tõtanud üldkoosolek seda tegema. Tauno Tuula ja Reevo Maidla tegid mitu kuud tööd ning andsid tegevjuhile konkreetseid juhiseid ja ülesandeid puuduste kõrvaldamiseks.



Piiratud leheruumi tõttu ei saa kirjeldada kogu protsessi, mis kestis 28. aprillist 20. juulini, mil Kalvi Kants töölt vabastati. Samal põhjusel pole võimalik kajastada kõiki koosolekuid ja teemasid, mida seal käsitleti. Kokkuvõttes tuleb märkida, et noortekeskuse juhataja näitas üles täielikku allumatust ja küünilisust, ignoreerides enamikku korraldusi.



JUST ÜLBUS, täielik enesekriitika puudumine ja koostöövõimetus on tähtsamad põhjused, miks Kalvi Kants ei ole suuteline organisatsiooni juhtima.



Samasuguse hinnangu oleme tema kohta saanud teiste koostööpartnerite ja rahastajate Viljandi maavalitsuse ja keskkonna investeeringute keskuse spetsialistidelt. Riigiametnikena ei ole tahtnud nad ajalehe veergudel musta pesu pesemisse sekkuda, aga nende esitatud arvamuse kohaselt oli koostöö Kalvi Kantsiga muutunud sama hästi kui võimatuks.



Vestlesime juuni lõpul koos linnavalitsuse haridus- ja kultuuriameti juhataja Katrin Mändmaaga pikalt Kalvi Kantsiga, veenmaks teda oma vigadesse enesekriitiliselt suhtuma ja need kõrvaldama. Kahjuks ei suutnud ta kõigest järeldusi teha. Nõnda oli üldkoosolek sunnitud noortekeskuse juhi 20. juulil ametist vabastama.



EELTOODUST lähtudes on naeruväärsed Jaak Alliku ja teiste Koduse Viljandi liidrite väited, nagu oleks Kantsi vabastamine tingitud Tauno Tuula huvist motospordi vastu.



Tuletan meelde, et noorte tehnikakeskus sündis just tänu Tauno Tuula initsiatiivile ja lobitööle.Viljandi linn on sellesse investeerinud sadu tuhandeid kroone.



Mis puutub mittetulundusühingusse Vee- ja Motoklubi, siis Tauno Tuula ei kuulu selle juhtorganitesse ja klubi pole saanud linnalt ka otsest rahalist toetust.



See, et noorte tehnikakeskus kipub muutuma krossiklubiks kaldudes oma algsetelt eesmärkidelt kõrvale, on omaette teema. Asutati see ju eelkõige selleks, et kõik tehnikahuvilised poisid, sõltumata vanemate rahakotist, saaksid mootoreid putitada. See ei  tohiks muutuda kohaks vaid nendele, kes jaksavad kallist võistlustsiklit osta.



Viljandimaa noortekeskust ei hakka keegi hävitama, nagu Jaak Allik oma artiklis pateetiliselt kirjutab. Vastupidi, nüüdseks on seal rahaasjad kontrolli alla võetud, dokumendid korda tehtud, käib varade kontrollimine. Määratud on uued volinikud, kellest üks, kogenud kultuurijuht Tiit Kalmet, aitab keskuse asjad uuesti joone peale.



Kõik positiivne, mis tänu noortekeskuse tublidele töötajatele on loodud, peab jätkuma. Hävitamise asemel näen ma vastupidist: noortekeskuse tulekut kesklinna ja selle osatähtsuse suurenemist Viljandis.



JAAK ALLIK kiidab taevani Kalvi Kantsi võimekust. Vastupidise näitena toon alles 2007. aastal avatud ekstreemspordihalli, millesse linn tublisti üle miljoni investeeris. Tänaseks on see lagastatud koht, kus pole tunda peremehe kätt.



Pärast seda, kui Kants ametist vabastati ja varasid hakati üle võtma, selgus, et osa neist on justkui õhku haihtunud. Näiteks on keskus välja rentinud helitehnikat ja osalenud sellega mitmel üritustel, samas pole seda arvel dokumentides ega olemas esemeliselt. Seetõttu seisab ees põhjalik töö ja üsna suure tõenäosusega tuleb pöörduda uurimisorganite poole.



Allik tunneb muret demokraatia puudumise pärast linnavalitsuses, sest Tauno Tuula edastas Mart Salumäe linnavalitsusele esitatud arupärimisele meili teel oma kommentaarid. Loomulikult ei ole see ametlik vastus arupärimisele ja tegemist on linnavalitsuse liikme enda initsiatiiviga. Teatavasti on arupärimisele seaduse järgi aega vastata 10 päeva. See saabus 11. augustil, vastus linnapea allkirjaga saadeti 19. augustil.



LOODAN, ET eespool esitatud põhjused, miks tuli Kalvi Kants vallandada, on igale mõistlikule inimesele arusaadavad.



Eriti küüniline ja absurdne on Jaak Alliku toodud põhjus, et Kalvi Kants ei astunud Reformierakonda. Hulk Koduse Viljandi liidreid töötab aastaid linna allasutuste ja ametite juhina ning keegi pole neid oma ametikohalt kangutama hakanud ega tee seda ka edaspidi, kui tööasjad on korras.



Lõpetuseks on mul küsimus Jaak Allikule: kas avaliku rahaga omavolitsemise õigustamine on Koduse Viljandi juhtide ametlik seisukoht?



Kas 71 000 krooni on see summa, mille oma taskusse toppimise puhul võib tema hinnangul silma kinni pigistada või on see summa veelgi suurem? Kahtlen, kas ka maksumaksjad seda heaks kiidavad.

Tagasi üles