Tänavune suvi hellitab kahepaikseid

Aivar Aotäht
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Napi kümne minutiga õnnestus koguda ühest aiast väikseid konni ämbripõhjatäis.
Napi kümne minutiga õnnestus koguda ühest aiast väikseid konni ämbripõhjatäis. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ehkki asjatundjate meelest polnud tänavune kevad konnade sigimiseks soodne, võib mõnes kohas leida konnapoegi hulgi ringi sebimas.


Halliste vallas maakodu pidav mees hindas, et varasemate aastatega võrreldes on vähemalt tema maal liikumas palju rohkem konni. Konnarohkust kinnitasid ka Viiratsis elav mees ja Pärsti vallas maalapil toimetamas käiv naine.



Viimati mainitu rääkis, et kui tavaliselt kohtub ta kevaditi muru niitma hakates täiskasvanud konnadega, siis tänavu sai muru rahuliku südamega nudida: ühtki krooksujat ei sattunud oma eluga riskides lõiketerade ette.



«Aga nüüd on väikseid konni hästi palju tekkinud,» lisas ta.



Konnapojad kipuvad ka maanteele, mida suureks kasvanud krooksujad tavatsevad ületada kevadel kudema ja sügisel talvituma rännates. Eesti ühel konnarohkemal, Viljandi ja Tartu vahelisel maanteel on nüüd augustis platsis väikesed konnad.



Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Ivar Ojaste ütles, et tavaliselt juulis ja augustis avastavad moonde läbi teinud konnahakatised maailma ning rändavad oma sünniveekogust kaugemale.



«Nad hajuvad igale poole ja nii võib neid ka maanteele sattuda,» nentis ta. «Suunda nad ei vali, see on väga juhuslik. Alati võib väikesi konni leida koduaedades.»



Ojaste tähelepanekute järgi on tänavu palju noori kärnkonni, kuid see sõltub piirkonnast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles