Maainimesed taastavad meetrite kaupa kiviaedu

Kässi talu noorperemees Rauno Pullisaar ütleb, et Kiire kombel kive lükates enam kiviaeda ei parandata, appi võetakse traktorikopp.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet otsustas anda kuuele Viljandimaa talupidajale raha kiviaia taastamiseks.


Üks toetuse saaja on Kolga-Jaani valla Vissuvere küla Kässi talu noorperemees Rauno Pullisaar, kes tahab naabrimees Kalle Koltsiga kahasse taastada 250 meetrit kiviaeda.



«Osa aeda on alles, aga osa on kolhoosiajal maaparandust tehes minema lükatud,» rääkis Pullisaar.



Peremees on puhastanud kiviaia aegade jooksul kasvanud võsast. Põhitegevus läheb lahti sügisel, kui põllutöödega on ühele poole saadud.


Pullisaar ütles teadvat, kuidas kiviaeda ehitatakse. «Eks see üks suur kopatöö ole,» sõnas ta.



Aed tuleb umbes 60 sentimeetrit kõrge ja raha saab talunik kätte siis, kui töö on valmis. Aega on tal selleks kaks aastat.



Kässi talu asub Kolga-Jaani vallas ning seda peavad isa ja poeg Rein ja Rauno Pullisaar. Talus on sead, seitsmepealine lüpsikari ja seitsekümmend aberdiini-anguse lihaveist. Haritavat maad on üle 400 hektari ja kividest seal puudust pole.



Pere ühine ettevõtmine


Suure-Jaani valla Sigaro talu perenaine Merike Mäger ütles, et tema pere taastab kiviaia, mis asub kinnistute piiril. «Korda teeme ta selleks, et oleks ilus vaadata,» rääkis ta.



«Aiast on üsna palju säilinud, see on alt laiem ja pealt kitsam,» lausus Sven Mäger.



Peremees kõneles, et eeltöö on juba tehtud: aed võsast puhastatud ja kivid põllult kokku otsitud.



«Kogu pere lööb kaasa. Teeme kõike käsitsi,» lausus ta.



Päris kogemusteta mees pole, sest on rajanud kiviktaimla. «Kivi peab kindlalt paigas olema,» teadis Sven Mäger. «Kui see logiseb, tuleb auku teine sobitada.»


Mägerid otsustasid esialgu küsida raha, et taastada 200 meetrit kiviaeda sellisena, nagu see enne oli olnud.



Reeglid on ranged


Taastamist ootavatele kiviaedadele heidsid pilgu peale muinsuskaitseameti töötajad ja andsid töödeks loa.



Raha jagatakse aedadele, mis asuvad kasutusel oleval põllumajandusmaal või millest vähemalt 80 protsenti sellega piirneb. Kiviaiad peavad asuma paigas, kus neid on ajalooliselt ehitatud, ja olema piirkonnale omase kujundusega.



Neid võib taastada seal, kus nende asukoht on visuaalselt tuvastatav.



Uusi aedu võib rajada vaid sinna, kus kunagine kiviaia asukoht on kaardimaterjali põhjal kindlaks tehtav või tähistab kinnistu piiri.



Kivid tuleb laduda kuivalt, kasutades piirkonnale tüüpilisi kive ja asjaomast ladumisviisi. Aed peab olema vähemalt viis meetrit pikk.



Kiviaia rajamiseks ja taastamiseks on keelatud kasutada kinnismälestise, veekogu, ranna ja kalda piiranguvööndi, veekaitsevööndi, väärtusliku ajaloolise asustusstruktuuri elemendi, sealhulgas kivi- ja puitehitise varemete ja taluaseme, ning väärtusliku maastikuelemendi, sealhulgas kiviaia, kivikülvi, kivimurru ja tehisliku kivikangru kive. Kivikuhjatisest võib ära võtta kuni kolmandiku kive, välja arvatud juhul, kui kuhjatis on tekkinud vähem kui viis aastat tagasi.



Raha tuleb Euroopast


Kiviaedade taastamise toetus aitab taastada ja rajada maaelu arengukava alusel maaelu arengu Euroopa põllumajandusfondi rahaga suure ajaloolise, kultuurilise ja maastikulise väärtusega traditsioonilisi kiviaedasid.



2013. aastani antakse selleks 54 miljonit krooni, millest 80 protsenti tuleb Euroopa Liidult ja 20 protsenti Eesti riigieelarvest. Tänavu jagas amet raha ainult kiviaedade taastamiseks, uute ehitamiseks seda ei jagunud.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles