Juhtkiri: Kaks vasakut kätt

Mobiiltelefonid. Foto: Peeter Langovits.

Teisipäevases «Sakalas» räägib viljandlanna Aino Miländer, kuidas ta telefonil kogemata vale klahvi vajutades tegi tahtmatu annetuse kirikule.

Oma näpuvea tõttu mitmesajast kroonist ilma jäänud pensionärile on see suur summa. Prouat ei ajendanud lehe poole pöörduma mitte niivõrd soov oma raha tagasi saada kui tahtmine teisi selle ohu eest hoiatada.

On ju eksimine inimlik.

Sama kinnitavad nii telefoniteenust pakkunud firma Elion kui Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku esindajad, kelle osa tekkinud olukorras on tagantjärele raske hinnata. Kindel on aga see, et niisuguseid eksitusi on ette tulnud varemgi. Seega oli aega oma järeldusi teha nii operaatorfirmal, kes peaks klientide eest seisma, kui kirikul, kes peaks olema võimalikult avatud.

Enamasti käib suure heategevusliku rahakogumisega kaasas kampaania, mis tutvustab annetuste tegemise korda ja ütleb, milleks saadud summat kasutatakse.

Sedapuhku annab kirikukaugele inimesele asjast tagantjärele teada vaid telefonitorust kostev naisehääl, mis tänab loovutatud summa eest. Infot raha kogumise kohta ei leia ka Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku koduleheküljelt.

Pühakirja järgi ei pea vasak käsi teadma, mida parem välja annab. See on üllas ja järgimist vääriv põhimõte. Samas ei saa eeldada, et isegi paremal käel endal heategevusest aimu pole. Ei külvata ju ometi tuulde, vaid pinnasele, millest loodetakse head vilja võrsuvat. Meeles tasub pidada sedagi, et iga käe omanik ei pruugi kristlikke veendumusi jagada.

Elion pakkus Aino Miländerile raha eest võimalust keelata oma telefonilt kõik kõned annetusnumbritele. See on poolik lahendus naisele, kes varem on mitmel puhul heategevuseks raha andnud.

Ehk oleks kõige õigem oodata järgmist sammu hoopis tehnilise järelvalve ametilt, kes elektroonilise side teenuste numbreid välja annab. Kindlasti oleks kasu tema ettepanekust luua seadus, mis kehtestab annetusnumbritele ühtse, seesuguseid apse välistava süsteemi.