Kalvi Kants: Linna juhib kõige kõvem mees

Kalvi Kants Foto: Elmo Riig / Sakala

«Sina ei ole nii kõva mees, et mina sind maha ei võta,» lausus Tauno Tuula mulle sel kevadel.

Eks ma teadnud isegi, et ta on Viljandi kõige kõvem mees. Sellest hoolimata ei saanud ma pärast kolme aastat järjepidevat tööd, mida on tunnustanud ka UNICEF, tuua vabatahtlikult ohvriks Viljandi noorte tehnikakeskust ja seal edukalt väikemootorrataste pit bike’ide­ga tegelevate poiste huve.

Tuula nõudis, et teeksime motospordiga lõpu ja pööraksime pilgu muudele huvitavatele tehnilistele aladele, näiteks hakkaksime muruniidukeid parandama.

Tauno Tuula on kuulunud linna esindajana mittetulundusühingu Viljandimaa noortekeskus üldkoosolekusse juba 2006. aastast, kuid on asutuse mitmekülgsetest tegevusvaldkondadest tundnud huvi üksnes noorte tehnikakeskuse vastu.

Meie maja asub 25 meetri kaugusel Viljandi vee- ja motoklubist, mille kodulehelt leiab ainsa kontaktisikuna Tauno Tuula.

Tehnikakeskuse vastu tärkas Tuulal suurem huvi 2007. aastal, kui poisid hakkasid lisaks mototehnika õppele harrastama motosporti nende vanusele sobivate pit bike’idega, mitte suurte MX-1 klassi mootorratastega, millega sõidetakse kõrval asuvas motoklubis.

Huviliste hulk on pisikeses Viljandis paraku piiratud ja nii juhtuski, et loogilise sammuna prooviti sinna üle meelitada tehnikakeskuses käivaid poisse. Et Tuula oli pit bike’idega sõitjaid avalikult klounideks nimetanud, ei tekitanud see kutse poistes erilist indu.

Ilmselt sai Tuulal mõõt täis siis, kui noortekeskus astus Eesti motoföderatsiooni liikmeks, et saada võistlustel osalemiseks vajalik litsents. Selleks ajaks juba kolm aastat noortekeskuse üldkoosoleku liige olnud Tuula asus otsustavalt tegutsema.

Ta avastas, et tehnikakeskus kogub sularahas osalemistasu 200 krooni kuus. Raha sissetuleku ja väljamineku üle peeti arvestust ning selle eest osteti õlisid ja muud tarvilikku, kuid see polnud finantsreeglite järgi korrektne.

Sel kevadel korraldati Tuula nõudel audit, mille viis läbi linna rahandusameti juhataja Marika Aaso. Ta leidis asutuse asjaajamises puudusi, kuid ei täheldanud materiaalseid kuritarvitusi ega näinud põhjust mind tagandada.

Põhikirja järgi kuuluvad juhataja määramine ja tagasikutsumine 5—7-liikmelise nõukogu pädevusse. Selle liikmed peab nimetama üldkoosolek, mis koosneb praegu Viljandi linna esindajast Tauno Tuulast ja Viljandimaa omavalitsuste liidu kui noortekeskuse teise omaniku esindajast Reevo Maidlast. Alates 2007. aastast nõukogu kahjuks polnud, sest üldkoosolek oli jätnud selle kokku kutsumata.

Koomiline on lugeda minu paturegistrist esimese süüdistusena: «Noortekeskusel puudub tänase seisuga nõukogu. Samuti puuduvad märgid nõukogu sisulisest tööst viimaste aastate jooksul. Suutmatus hoida töös nõukogu ehk tagada oma asutuse administratiivset järjepidevust on juhatuse lohakus ja ignorantsus.»

Mis ajast ja kuidas saab tegevjuht ise endale kõrgemalseisvaid organeid ehk nõukogu määrata?

Järgmised süüdistused on sama laadi: «Puudub kehtiva põhikirja originaal. Kuna vana põhikiri on jama, siis tuleb kiiremas korras teha uus, kahju et sinu panus sellesse oli olematu.»

Kahjuks ei oska ma vastata, kus asutuse loojad hoiavad 2003. aasta originaaldokumente, sest olen ametis 2005. aastast. Minule piisas koopiast. Kas põhikiri on jama või mitte, selle üle oli ju Tuulal ja Maidlal aega mõelda tervelt kolm aastat.

Suure küsimärgiga on süüdistus: «Kuna puudub nõukogu ja eelarve menetlemise kord, siis ei saagi olla seaduslikku eelarvet.»

Selle korra fikseerimine kuulub täielikult üldkoosoleku, mitte tegevjuhi pädevusse.

Juttu on ka sellest, et 2008. aasta majandusaasta aruannet ei esitatud õigel ajal. Selle taga oli asjaolu, et üldkoosolek ei soovinud kinnitada aruannet, mida kolm korda täiendasin ja üha talle esitasin.

Viimase põhjusena nimetas üldkoosolek, et puudub üksikasjalik ülevaade lisatasudest. Reevo Maidla pidas esitatud aruannet vastuvõetavaks, kuid Tauno Tuula mitte. Põhjenduseks tõi ta, et tal pole võimalik otsustada, kas mulle makstud lisatasud on õigustatud, sest mul pole ametijuhendit. Tekib küsimus, millise loogika ja seaduse järgi saavad töövõtjad endale ise ametijuhendi koostada?

26 000 krooni lisatasusid kogunes nõnda, et mulle nagu ka teistele noortekeskuse töötajatele maksti FIE arvete esitamisel töötasu ülesannete täitmise eest üritustel (näiteks Elamusbuss ja seikluspäev Valgas), mida korraldasime noortekeskusele lisaraha saamiseks, kuid milles osalemine (peamiselt nädalavahetustel) ei olnud minu meelest küll osa meie igapäevasest tööst.

Sealjuures tuleb pöörata tähelepanu tõigale, et selles vormis lisatasud olid nõukogu 2006. aasta juunikuu otsuse alusel lubatud. Audit leidis, et niisugused väljamaksed juhatajale on põhjendatud, kuid peaksid saama nõukogu kinnituse. Samas polnud üldkoosolek nõukogu määranud.

Minu tagandamiseks oli vaja uut põhikirja. Juuni lõpul tutvustaski linnapea Kalle Jents mulle seda teksti, kus senine nõukogu oli asendatud 2—5 volinikuga, kelle pädevuses on teha üldkoosolekule ettepanek juhataja määrata või vabastada.

Jentsi sõnul võisin juhatajana edasi töötada, kui selle põhikirjaga nõustun.

Mingeid sisulisi etteheiteid noortekeskuse töö kohta linnapeal polnud. See oli ainuke kord, kui mind omaniku ette kutsuti, ja ka siis ei soovitud minult selgitusi.

Ei möödunud kuudki, kui Tuula teatas mulle telefonitsi üldkoosoleku erakorralisest istungist, mis mu töölt vabastas. Hiljem lugesin protokollist, et samal istungil olid määratud volinikud ja uus juhataja. Nende volinike arvamust ei küsitud ei vana juhataja vabastamise ega uue ametisse nimetamise kohta.

Olen tänulik, et mul oli võimalus töötada neli aastat peaaegu sama üksmeelse meeskonnaga, pean silmas nii töötajaid kui vabatahtlikke noori. Meil õnnestus luua mitmekülgne noortekeskus; ehitada siseekstreemhall, muusikaruum ja tehnikakeskus; organiseerida filmi- ja žongleerimislaagreid, bändivõistlusi, teatripäevi, mälumänge, malevate kokkutulekuid, haridusmessi, seiklusüritusi ja noortevahetusi; nõustada noori kutsevalikul; olla vabatahtlikele saatev organisatsioon ning teha palju muudki.

Mis saab edasi? Muidugi vaidlustan oma kohalt vabastamise töövaidluskomisjonis, kuid teisalt tean, et Tuula juhitavas linnas mul tulevikku pole. Õnneks on inimesed meie keskuse tegevusega kokku puutunud ning tööpakkumisi on tulnud mitmelt poolt.

Kas Viljandi noorte tehnikakeskuse (kardan, et kogu noortekeskuse) hävitamine lisandub Tauno Tuula Viljandis sooritatud vägitegude nimekirja, selle otsustavad sügisel valijad.