Kiri: Ununenud tunded

Balti keti mälestusmärgi makett

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Balti ketile tagasi mõeldes peab tunnistama,et nii ülevaid tundeid polegi ma oma elus rohkem kogenud. Seisime kätest kinni hoides 600-kilomeetrises inimketis. Olime omariikluse nimel valmis kas või kartulikoori sööma.


Järgmisel kevadel käisin tütrega Kanadas. Moskva—Montreali lennuki sõitjaist enamik olid emigreerujad. Leidus neid, kes pidasid kodumaale tagasi pöördumise mõtet naeruväärseks. Mind aga valdasid nii ülevad tunded, et ei kujutanud midagi sellist ettegi. Seniajani tundub uskumatu, et saime iseseisvuse kätte lauldes.



Esimest korda saavutas Eesti omariikluse Vabadussõjas võideldes. Kahjuks lõpetas Molotovi-Ribbentropi pakt iseseisvuse ja okupatsioonide ajal aitas rahva laastamisele kaasa sotsiaalselt kihistunud inimeste omavaheline arveteklaarimine.



Nüüd, mil Balti ketist on möödunud 20 aastat, hakkab ka mulle tunduma, et toonased emotsioonid on osutunud petlikeks. Mis üheshingamist saab olla madalapalgalistel ja pensionäridel miljonäridega?



Mis solidaarsusest saab rääkida, kui riigikogu oma palkade juures tahab hakata kärpima vaevalt äraelamist võimaldavaid pensione? Samuti tundub ebademokraatlik eripensionide maksmine.



Inimeste vajadused peaksid ju enam-vähem võrdsed olema. Arvan sama emapalkade kohta, mille ülempiiri riigikogu tahab tõsta, jagades sellega lapsed kohe pärast sündimist kastidesse.



Kui Balti kett tänavu uuesti kokku kutsutaks, vaevalt siis tahaksid need edukad meenutada oma kunagisi lubadusi ja anda kätt kartulikoorte sööjate tasemele jäänud rahvuskaaslastele.



Öeldakse ju, et iga miljonäri kohta tuleb sada kerjust. Sinnapoole kisub asi ka Eestis. Kahjuks tegeleb valitsus liiga palju poliitilise kemplemise ja mõttetu eelarvekärpimisega. Võib öelda: «Haugu, koer, karavan läheb edasi!»



Majandus vajab tugevat ergutust, töötute armee rakendusvõimalusi. Vaadeldes ilma, on karta, et põllumeestel tuleb sel aastal raskusi saagi koristamisega.



Balti ketti tuleks siiski korrata, sest see näitaks meie suhtumist omariiklusse ja tõstaks meie iseteadvust.

Tagasi üles
Back