/nginx/o/2008/10/10/82414t1h9496.jpg)
Regionaalministri esitatud nõudmine, et maavalitsused peavad arvestama uuel aastal üheksa protsendi suuruse eelarvekärpega, tähendab kümnete inimeste koondamist, kirjutab «Postimees».
Maavalitsusi ootab ees koondamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on maavalitsused teiste riigiasutustega võrreldes praegu isegi raskemas seisus. «Ajal, kui muude asutuste eelarved viimase majandustõusu ajal pidevalt kasvasid, läksid need tõusud maavalitsustest paljus mööda,» ütles ta.
Tänavu anti maavalitsustele 913 miljonit krooni. Nagu muus riigisektoris, tähendab üheksa protsendi suurune kärbe ligi 90 miljoni krooni kadumist.
Et maavalitsused on juba varemgi kärpinud - loobutud on ametiautodest ja vähendatud personali -, tähendab see suurimat allesjäänud kokkuhoiuvõimalust just tööjõukuludelt. Töökohakaotus ähvardab seetõttu kümneid, kui mitte sadu ametnikke.
«Tõsi on seegi, et iga valitsuse ajal on ministeeriumid võtnud maavalitsustelt erinevaid funktsioone üle ja nii on ka viimasel ajal nende allasutusi antud üle nii sotsiaal- kui haridusministeeriumide valitsusalasse,» märkis regionaalminister. «Mis teha, solidaarsuse põhimõte on mõistlik ja iga maavalitsus peab vaatama, kust selle kärpe teeb.»
«Järva Teataja» teatel ähvardab esimene eelarvekärbe maavalitsusi juba tänavu. Reedel ametist lahkunud Järva maavanem Üllar Vahtramäe ütles ajalehele, et on poliitikaringkondades kuulnud räägitavat aasta lõpul vajalikust 3,4 protsendi suurusest täiendavast kärpest kogu riigisektoris.