Juhtkiri: Kivised müürid ja habras hetk

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Liis Saar

Jaan Tätte ja ansambli Udupasun kontsert Viljandis Kaevumäel lõi sealsete vabaõhuürituste publikurekordi.


Viljandimaalt pärit artisti sõnul oli tegu kojujõudmiskontserdiga. «Sakalaga» vesteldes rõhutas Tätte esinemispaiga ainulaadsust.



Maalilised legendidest õhkuvad varemed, pilavasse nüüdisfolkloori jõudnud Villu kelder, vallimäelt avanev vaade, rippsild ja sume augustiõhtu olid romantikalembesele publikule muusikaelamuse boonus. Või oli lugu vastupidi? 


Sünnib ju looming sageli õigest hetkest ja kohast saadud inspiratsiooni ajal. Liblika tiivalöögist või liiva sahinast sitika jalge all. Elamus on tihti eriti hinnaline just oma kaduvuse tõttu.



Viljandi kontserdile oli sõitnud ohtralt rahvast mujalt Eestist, sealhulgas paikadest, kuhu kõnealune tuur varsti jõuab. Kindlasti ei pannud inimesi pikka teed rataste alla võtma väljakannatamatu igatsus oma lemmiku järele. Mitu muusikasõpra kinnitas, et Viljandisse tõid neid lossimägede ilu ja linna eriline aura.



On vana tõde, et ükski prohvet pole kuulus omal maal. Nii ei oska argiaskeldustest hõivatud viljandimaalased ise paiga lummust värske pilguga hinnata. Kui tuleb juttu laulusõnadest, mis nimetavad Viljandit kauniks Mulgimaa pealinnaks, leidub alati neid, kes seavad jalule tõe ning tutvustavad harimatutele ajaloolise Mulgimaa piiri. Laulu rahvalik lembelüüriline ja ilu ülistav laad taandub sealjuures teisejärguliseks.



Kohalike inimeste pilk muutub teravamaks siis, kui midagi omast tundub olevat alatiseks kaotsi läinud. Viimati pani viljandlasi muret tundma Teise Kirsimäe kehv seisukord suurte sadude ja kahe muusikafestivali järel. Õnneks on kahjustatud murul lausa mulgi jonn või öelgem siis korrektselt: viljandimaalase jonn. See taastub ning tuleval kevadel on Kirsimägi endiselt haljas. Hoiame ja hindame oma kodukandi püsivaid väärtusi, mis kingivad kinnipüüdmatult ilusaid elamusi veel paljudele põlvkondadele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles