/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2009/08/06/217614t1hb81c.jpg)
Eeloleval laupäeval on viimane võimalus mängida «Unustatud mõisate» külastusmängu.
«Unustatud mõisad» püsivad meeles
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korraldajaid üllatas see, et külastuste arv on nigelast majandusseisust hoolimata hoopistükkis kasvanud. Tänavu tegi Eesti maakondades huvilistele uksed valla kolmkümmend mõisahoonet.
«Arvasime, et tuleb kerge langus, kuid selgus hoopis vastupidine: sisemaine turism on läinud igapidi ülesmäge,» rääkis üks mängu korraldaja Urmas Tuuleveski. «Siseturismi populaarsusest annab tunnistust ka see, et majutusasutuste külastajate hulgas on palju Eesti inimesi.»
«Unustatud mõisate» korraldajad soovivad eelkõige inimeste silmaringi laiendada.
«See on võimalus vähema rahaga oma kodumaal elamusi saada,» lausus Tuuleveski. «Oleme ka selles mõttes õigel teel, et igal aastal oleme mängu võtnud mõne uue mõisa — see toob vaheldust.»
Tänavu on esimest korda avatud Pärnumaal Tihemetsa ehk Voltveti ja Harjumaal Aruküla mõis.
Aastatega on välja kujunenud mängu fänniklubi, mille liikmed on vähemalt ühe korra läbi käinud kõik mängus osalevad mõisad. Klubi suurus arvatakse olevat viissada inimest.
«Külastuspäevadel on varem tähistatud sünnipäevi ja nüüd on juurde tulnud klassikokkutulekute pidamine,» kõneles Tuuleveski. «Pisikese tasu eest saab vanade sõprade ja tuttavatega kunagises koolis ringkäigu teha ning suupisteid proovida.»
Vähemalt kümnes kohas käinute vahel loositakse välja kutsed sügisel ühes Eesti mõisas aset leidvale teatrietendusele.
Tänavune on mõisamängu kuues aasta ja selles on külalisi vastu võtnud poolsada mõisat.