Kalurid kurdavad kõrvalejätmise üle

Kalurid on nõus angerjamaimud oma paatidega järve mööda laiali vedama, nagu tehti mõne aasta eest.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Juba mitmendat aastat kaebavad Võrtsjärve kutselised kalurid, et neid ei kutsuta ettekasvatatud noorangerjate veekogusse asustamist vaatama, ehkki püügiõiguse eest maksnutena on neil õigus teada, millised kalad järve lähevad.


Mittetulundusühingu Võrtsjärve Kalastuspiirkond juhatuse liige Leo Aasa ütles, et Valma kalurid said noorangerjate järve laskmisest teada «Tartu Postimehest».



«Meile ei anta mingit infot, oleme nagu koti sees,» kurtis Aasa. Sama meelt oli Marko Vaher.



«Kellelegi meeldib hämada, sest pärast vettelaskmist öeldakse, et ühtegi kalurit ei saadud kätte,» lausus Enn Kell. «Tahaksime koostööd teha, aga pärast Heiki Kranichi ministriks olemist on jäme ots meil käest libisenud.»



Kella selgitust mööda tahavad kalurid oma sõna öelda sellepärast, et noorangerjad tuleks järve laiali hajutada. Kui kalu vette lasta vaid limnoloogiakeskuse muulilt, talvituvad nood järve lõunaosas, see aga külmub karmidel talvedel põhjani ja uusasukad hukkuvad.



Kalurite hulgas tekitas arusaamatust ka uudises olnud lause, et veekokku lasti kahe-kolmeaastasi angerjaid.



Võrtsjärve limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt selgitas, et tegemist oli siiski aktsiaseltsi Triton PR kalakasvanduses kolme kuu jooksul ette kasvatatud noorangerjatega.



Järvalti sõnul läheb kalurite makstav püügiõiguse tasu küll sajaprotsendiliselt angerja taastootmiseks, kuid see on siis juba riigi raha, mitte enam kalurite jagu.



Tänavu oli püügiõiguse tasu mõrra pealt 4900 ja võrgu eest 130 krooni. Need summad võivad aastati muutuda, sest arvesse lähevad püügitulemused.



Tagasi üles