Rääma jäänud järv teeb murelikuks

Kaugelt tulnud mulgid Helju Salumets (vasakul) ja Helgi Sooaru ei taha kriitilised olla ja ütlevad, et näevad igal sammul midagi rõõmustavat, ometi paneb Viljandi järve seisukord neil südame valutama. Foto: Tiina Sarv

Pärast mõneaastast vaheaega on taas Eestis ja Mulgimaal käimas Toronto mulkide seltsi esinaine, pikki aastaid heategevusele pühendunud Helju Salumets koos õe Helgi Sooaruga.

Nad mõlemad olid koos paljude teiste väliseestlastega nii Vabadussõja võidusamba avamisel kui laulu- ja tantsupeol.

Tallinnast Viljandisse jõudsid daamid üliheade muljetega pealinnas kogetust.

«Seda, mis lauluväljakul toimus, ei saagi sõnadesse panna. Seda peab ise nägema ja kaasa elama,» ütles Helju Salumets.

Nad jäid rahule ka võidusambaga — kõige tähtsam, et see lõpuks valmis sai.

Järve ääres pole elu

Lapsepõlve kodulinnas Viljandis oli iga päev täis rõõmu, mõne koha pealt tekkisid aga kahetised tunded.

«Alati näen midagi, mis on ilusamaks läinud ja rõõmu teeb, aga kurb on mõelda Viljandi järvele. Ei tea, kas siinne rahvas on nii rikkaks saanud, et üldse enam järve ääres suvitamas ei käi ja kõik sõidavad mere äärde, või on linnavalitsus nii hooletuks muutunud, et järv on roiskuma lastud ja inimesed ei taha seal enam olla?» arutles Helju Salumets, lisades, et tema nooruses oli järve ääres väga tore ja rahvast oli palju.

«Nüüd ei ole seal enam üldse elu. Kui järv oleks ilus ja puhas, tuleks sinna rohkem inimesi. Eelkõige oleks seda vaja viljandlastele endile,» arvas ta.

Aastatega ei ole järve olukord paranenud, pigem vastupidi. Mida rohkem aga töid edasi lükata, seda kallimaks need lähevad.

Raisatud raha

«Järve tuleks süvendada ja puhastada. Viiratsi pool on see hoopis kinni kasvanud. Vanasti läks sealt tee läbi ja oli sild, vesi voolas kahelt poolt. Praegu tekib tunne, et üht olulisemat Viljandi sümbolit ei võeta üldse tõsiselt,» kurvastas Helju Salumets.

Samas tundub, et mõnikord lihtsalt raisatakse raha.

«Mis mõte oli ehitada tsementkraav keset Viljandi linna? Esiteks pole see ilus, teiseks pole praktiline, moodne samuti mitte. Lastele ajaveetmiseks see paik ka ei kõlba. Kelle vaimusünnitis see on? See arhitekt peaks küll uuesti kooli minema,» rääkis maailmas palju ringi reisinud Helju Salumets Arkaadia aiast.

Helgi Sooaru lisas, et kui keegi oleks talle jutustanud, et selline asi on valmis tehtud, ei oleks ta uskunud.

Mõlema silma rõõmustasid aga korda tehtud haljas­alad ja remonditud majad. Eriti hea mulje jättis pärimusmuusika ait, millest rääkides ei olnud nad kiidusõnadega kitsid.
«See annab linnale palju juurde,» ütles Helgi Sooaru.