Suri näitleja ja sportlane Igor Kurve

Igor Kurve Foto: -

17. juulil suri pärast lühikest rasket haigust Viljandist pärit ja siinsesse spordiajalukku sisse kirjutatud Igor Kurve.

Lisaks näiterollidele ja teletööle mäletavad paljud Igor Kurvet väljapaistva sportlasena, kes jõudis aastatel 1963-1964 Eesti kõrgushüppe meistri tiitlini. Talle kuulub ka au olla esimene eestlane, kes ületas võistlustel kõrgushüppes 2.01 (see Eesti rekord sündis 30. juunil 1963).

Igor Kurve sündis 1945. aasta 24. juunil Viljandis, lõpetas tolleaegse Viljandi 1. keskkooli ja asus Tartu ülikoolis tudeerima vene keelt ja kirjandust, kuid need õpingud jäid pooleli. Voldemar Panso andis andekale mehele võimaluse saada näitlejaks.

Aastatel 1968-1972 õppis Igor Kurve konservatooriumi lavakunstikateedris ja selle lõpetanud, oli ta koos Kersti Kreismanni, Juhan Viidingu, Tõnis Rätsepa, Rein Kotkase, Martin Veinmanni ja Helle Pihlak-Meriga üks seitsmest, kelle äsja Draamateatri peanäitejuhiks saanud Voldemar Panso tööle võttis.

Igor Kurve kaasaegsed mäletavad teda ehk ka lavakunstikateedri viienda lennu diplomilavastusest «Täna mängime seitset venda» (lavastaja Voldemar Panso), kus vennakesi kehastasid Jaak Tamleht, Igor Kurve, Peeter Tooma, Rein Kotkas, Koit Randus, Tõnu Saar, Martin Veinmann, Paul Laasik, Juhan Viiding ja Ivo Eensalu.

Igor Kurve jätkas haridusteed aastatel 1982-1986, omandades Tartu ülikoolist teise kõrghariduse ja ajakirjanikudiplomi.

Kõige suurema osa oma tööelust pühendas Igor Kurve Eesti Televisioonile, kus ta oli režissöör, saatejuht ning paljude saadete ja telefilmide autor. Ta oli kahekümne televisioonis töötatud aasta jooksul osaline rohkem kui tuhande saate valmimisel.

Viimasel ajal oli ta vene kirjanduse eestindaja, jätkates nii omamoodi oma ema, legendaarse Viljandimaa õpetaja ja koolijuhi Niina Kurve elutööd.

Aeg-ajalt tärkas temas ka publitsistikirg ja ta avaldas oma mõtteid lugejatele mitmes päevalehes. Näitena võib tuua 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõitluste eel «Postimehes» ilmunud arvamuse, et jalgpall on parem kui kujusõda. «Kohe-kohe läheb lahti! Meeldib see meie presidendile, parteiliidritele, peaministrile, marurahvuslastele, punavanakestele ja muidumeestele või ei meeldi, aga 9. juunil Saksamaal algavad maailmameistrivõistlused jalgpallis on maailmale ja ka minule mõõtmatult olulisemad ja mõistetavamad kui 9. mai ja sellega kaasnev siin Eestis.»

Kui mitte muul ajal, siis suviti võis Igor Kurvet kohata uitamas mööda Viljandi kitsaid linnatänavaid või uudistamas Viljandi turul pakutavat, ikka paljajalu ja veidi habetunult. Mitte väline ei olnud selle omanäolise, värvika, alati oma arvamust omava, poliitikast ja enda ümber toimuvast kirglikult huvituva ja mitte kunagi ükskõikse mehe jaoks oluline. Tähtsamad olid ikka süda ja hing.

Igor Kurve ärasaatmine on kolmapäeval, 22. juulil kell 12 Tallinnas Pärnamäe krematooriumis.