/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)
/nginx/o/2009/06/30/199724t1h49fe.jpg)
Eestlane on ikka suviti enda ümber rohelust hinnanud. Praegu maanteedel sõites näeme aga lõputut kollast merd — seal lainetab raps ehk õlikaalikas.
Repliik: Raps peletab rukki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võõras on vaadata lopsakat kollast taime seal, kus põliselt laius rukkiväli.
Autoaknast viibates saame harvem öelda, et sellest rukkist tehakse meie leiba.
Eurotoetused soosivad põllundust, kuid talunik otsustab ise, millega end majandab. Raps kurnab maad, aga annab topeltkasu vastu, sellel on müügiturg taga.
Lõpptoodang on näiteks biodiisel, mis on hinnatud alternatiivenergiaallikas. Seda kasutavad liinibussid jätavad endast maha justkui pannkoogilõhna.
Kas lapsed tänapäeval eristavadki viljapäid? Tunnevad nad nudi nisupead või kellukest meenutavat kaerapöörist?
Ei usu, et võrdlus torgib nagu odraohakas on noortele tuttav.
Üha harvem kuuleme lapsi laulmas: «Me lähme rukist lõikama, kes tahab vihku köita.»
Tõsi, miks nad peaksidki nõnda laulma, kui pole rukist näinudki.
Tegelikult võiks ju sõnad nüüdisajastada ja hõisata: «Me lähme rapsi pressima, kes tahab bussis sõita.»