Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
23. AUGUSTIL möödub 20 aastat Balti ketist. Samal ajal 70 aastat tagasi kirjutasid Nõukogude Liidu ja Saksamaa välisminister alla mittekallaletungilepingule, mida meie tunneme Molotov-Ribbentropi paktina. Baltimaadele ja kogu maailmale said saatuslikuks selle salaprotokollid, millega Ida-Euroopa jagati mõjusfäärideks. Järgnes Balti riikide okupeerimine ning lõpptulemusena kisti kogu maailm sõtta.
Salaprotokollide olemasolu varjati, kuid kuuldused neist liikusid visalt aastaid. Mäletan hästi, kuidas Endel Lippmaa aasta enne Balti ketti televisioonis esines ning teatas, et on olemas koopiad salaprotokollidest. Moodustati
uurimiskomisjon, kelle töö hakkas venima. Vabaduse lõhna oli õhus tunda, kuid iseseisvumiseks oli vähe lootust.
SELLEKS AJAKS olid moodustunud Eestimaa Rahvarinne, Läti Rahvarinne ja Leedu Uutmise Liikumine (Sajudis), mis olid võimelised liitma miljoneid inimesi ühtseks 600 kilomeetri pikkuseks inimketiks Tallinnast Vilniuseni. Inimesed hoidsid kätest kinni ja nõudsid kolmes keeles vabadust.
Täna, ligi 20 aastat hiljem, seisan Eesti ja Läti piiril Karksi vallas väikese Lilli küla lähistel ning ajan juttu telemeeste Toomas Lepa ja Mati Talvikuga toonastest sündmustest, taustaks läti keel ja kaamera surin. Samad mehed olid kohal filmimas ka 1989. aastal. See metsade keskel asuv piiripunkt ei ole meie kokkusaamise koht juhuslikult, sest siin peeti Balti keti piirimiiting. Väikene Lilli küla oli sellel päeval maailmakaardil.
ÄSJA LÕPPENUD tantsu- ja laulupeol räägiti ühishingamisest ning rõhutati erilist tunnet. Balti ketis seistes olid olemas needsamad emotsioonid, aga mitu korda suuremalt ja kõikehõlmavamalt. See tundeliigutus anti käest kätte edasi ühest riigist teise.
Kui tantsu- ja laulupeo atmosfääri on võimalik kogeda ikka ja jälle, siis Balti keti emotsioonid kuuluvad ainult neile, kes seal seisid. Praegu ei ole sellise inimketi järele enam vajadust ning vist ei leiduks jõudugi, kes oleks võimeline seda organiseerima.
Pärast laulupidu oli kuulda valju kriitikat selle korraldamise kohta. Tasub meenutada, et piirimiitingul osalenud pääsesid autodega lõplikult tulema alles järgmise päeva lõuna ajal, sest kõik teed olid umbes. See oli tõeline melu. Keegi ei oska öelda, kui palju inimesi sinna piirile kokku tuli, sest meie piirkonnas seisis ketis Valga-, Võru- ja Saaremaa rahvas. Samas pääsesid organiseerijad toona igatahes hulga väiksema kriitikaga.
SEL AJAL kui telemehed räägivad lätlastega, saan mina rahulikult oma plaane pidada. Järgmisel kuul 23. augustil, Balti keti aastapäeval tahame jälle riigipiiri umbe ajada.
Koostöös lätlastega avame mälestusmärgi tänuks kõikidele inimestele, kes sellel päeval inimketis olid. Loodetavasti leiavad paljud neist ning ka need, kes siis ei saanud rahvuslikus suursündmuses osaleda või polnud veel sündinudki, tee Lilli. Kohaletulijatel on võimalik kuulata kõnemehi ja hea tasemega artiste mõlemalt poolt piiri ning osaleda rahvasimmanil.
MEENUTAN, et enne Balti ketti oli meil peetud loomeliitude pleenum. Olid muinsuskaitse selts ja Kodanike Komiteed ning Moskvasse saadeti pidulikult saadikuid. Tallinnas korraldati öölaulupidusid.
Ma ei alahindaks kellegi osa taasiseseisvumises, kuid riigipiiridest kaugemale ulatuv Balti kett aitas tugevdada Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuse taastamise võimalusi ning lõi pinnase demokraatlikule liikumisele kogu Nõukogude Liidus. Mõni kuu pärast Balti ketti detsembris oli NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress sunnitud Molotov- Ribbentropi lepingu õigustühiseks tunnistama.
TÄNA taotlevad Balti riikide UNESCO rahvuslikud komisjonid Balti keti kandmist UNESCO maailma mälu registrisse ning korraldajad ootavad mõlema riigi presidenti 23. augustil piirile kõnelema.
Huvitav oleks teada, kas Edgar Savisaar Rahvarinde omaaegse juhina tuleb jälle piirile helikopteriga, nii nagu tookord? Ning mida on meile seekord öelda Heinz Valgul ja Ignar Fjukil, kes siis kõnet pidasid? Kas professor Rein Taageperal on kakskümmend aastat hiljem rahvale uus sõnum? Seisan 23. augustil igal juhul piiril, aga sina?