Repliik: Publikuga linn

Kaie Mölter Foto: Elmo Riig / Sakala

Raivo Tafenau ütles kolmapäeva õhtul Viljandi kultuurimaja hoovi saksofonimuusikat nautima kogunenutele, et neil on kahesuguseid kontserte — publikuga ja ilma — ning tal on hea meel, et Viljandi kontserdid on ikka publikuga. Oli see nüüd tänu tulnutele või nöök tulemata jäänute arvel?

Kui midagi luuakse, loodetakse iseenesest mõista, et leidub ka tänulikke tarbijaid: näitusevaatajaid, kontserdikuulajaid, teatrikülastajaid, spordisaalis treenijaid, siledal asfaldil rulluisutajaid, terviserajal jooksjaid, maitsva toidu sööjaid... Aga kui rada on porine, asfalt krobeline, kärss kärnas, maa külmund, tänavad auklikud?

Kord oled publik, siis aga looja. Ühel päeval kuuled aplausi, teisel kriitikat. Täna nii, homme naa.

Ka kontserte on kahesuguseid. Kord tulevad artistid suure bussiga kaugelt ja publikut napib, teinekord voorib publik katkematu voona mitu päeva meie linna suunas.

Eks ole ju peaaegu kõik kahetine. Hommik ja õhtu — mõlemad hämarad, aga ühele järgneb pimedus, teisele valgus. Täna on Rock Ramp, nädala pärast hoopis midagi muud. Publik valib.