Rebane trügib eramute hoovi

Rebasekutsikas. Fotol olev loom, pole antud looga seotud.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Viljandis Kösti aiandi lähedal elavad inimesed kohtuvad viimasel ajal sageli rebasekutsikaga, kes varastab aiast asju ega lähe vahel isegi ajamise peale minema.


Maasika tänaval elava Elina Soometsa teada on rebased aiandi maadel tänavu lausa kaks pesakonda ilmale toonud. Enamik neist reinuvaderitest eelistab inimese silma alt eemale hoida või üritab kahejalgsetega vähemalt distantsi hoida, kuid üks noor on väga julgeks muutunud.

«Ta ei lähe ära isegi siis, kui ma ajan,» ütles Soomets.

Kõige sagedamini käib loomake külas Elina Soometsa naabril Kalvi Märtinil, sest tema maja on rebaste omale kõige lähemal. Kui grill välja võetakse, on kutsikas eriti kiirelt kohal ning istub kartmatult paari meetri kaugusel.

«Ükskord mängis poiss liivakastis paljajalu, plätud olid seal kõrval,» meenutas Märtin. «Järsku jooksis laps nuttes tuppa: rebane oli ta plätu ära viinud.»

Keskkonnaameti metsloomade rehabilitatsiooni spetsialist Kaja Kübar nentis, et kirjeldatud rebase käitumine võib tõepoolest ohtlik olla, kuid seda eelkõige loomale endale.

Varem või hiljem jääb ta mõne jahimehe püssi ette,» leidis Kübar. «Ta teeb praegu harjutusi iseseisvaks eluks, aga kui need harjutused iga kord grillvorstiga lõpevad, ei pruugi seda iseseisvat elu tullagi.»

Kübara sõnul ei tohi kodu lähedale tulnud metsloomale mitte mingil juhul süüa anda ega panna välja näiteks söödavaid jäätmeid või koera toidukaussi, mille kallal võõras saaks maiustamas käia. Samuti ei maksa laokile jätta esemeid, mida reinuvader võiks mängimiseks tarvitada.

Keskkonnaameti jahindusspetsialisti Johannes Lukksepa ütlemist mööda ei saa jahimehed Kösti aiandi rebastega midagi ette võtta, sest nood tegutsevad linna piirides. Lukksepa teada on sääraste linnaloomade kinnipüüdmine ja metsa toimetamine päästeteenistuse ülesanne.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles