Ando Kiviberg: pärimusmuusika on kõigile

Ando Kiviberg Foto: Elmo Riig / Sakala

Järgmise nädala neljapäeval algab XVII Viljandi pärimusmuusika festival. «Sakala» lugejate küsimustele vastab festivali pealik Ando Kiviberg.

Olles ikka veel laulu- ja tantsupeo emotsioonide meelevallas, tekkis mul küsimus, miks pärimusmuusika festival oma teemaarendustes ei ühita midagi laulu- ja tantsupeoga. «Soolo» versus «Üheshingamine/meri»? Publik, kes paljuski kattub, võtaks asja äratundmisrõõmuga vastu.

Peol osalenud meeskoorilauljana olen ka mina alles laulu- ja tantsupeo lummuses. Eesti koorilaulutraditsiooni suure austajana (ka minu ema on muusikaõpetaja ning kooridirigent) tunnen meie laulu- ja tantsupidude üle uhkust.

Kuigi pärimusmuusika festivalil ning laulu- ja tantsupeol on rahvakultuurilisi ühisjooni, on nende eesmärgid siiski pisut erinevad. Pärimusmuusika mängimine on loomult individualistlik, isikupärane ja isiklikule loovusele tuginev loominguline tegevus. Koorilaul on kollektiivne, konkreetse autori loodud teose ettekanne.

Võiks öelda nii: pärimusmuusika festivali ülesanne on täiendada ja rikastada laulu- ja tantsupeo liikumise põhist rahvakultuuri. Usun, et pärimusmuusika festivali publik usaldab korraldajaid ning võtab seekordki rõõmuga vastu selle, mida neile hoole ja armastusega ette valmistanud oleme.

Rein Sikk esitas «Päevalehes» küsimuse: miks ei võiks Viljandi folk toimuda teemal «Soome-ugri rahvaste muusika»? Mida pealik asjast arvab?

Arvan sellest igati hästi ning võtame idee kindlasti kaalumisele. Soome-ugri rahvaste muusikaline pärimus on ülirikkalik ning kui festivalil oleks ka ainuüksi ungari või soome päritolu esinejad, ei hakkaks rahval kordagi igav.

Kas on plaanis soome-ugri muusika kõrvale lisada programmi midagi Jaapanist või Hiinast?

Tulevikus kindlasti.

Kes hakkab Moonirulli asemel tegutsema ?

Sellele küsimusele vastates vastan ka kõigile ülejäänud pärimusmuusika aida kohvikuga seotud küsimustele, mis mulle selle intervjuu käigus esitati.

Tundub, et pärimusmuusika aidal tuleb kohvikupidamine enese õlule võtta. Ait peab töötama tervikuna nagu hästiõlitatud kellavärk. Peaaegu aasta otsa kohviku ruumes tegutsenud rentnik suutis korraldada palju segadust ning kahjustada meie mainet. Seda viimast peaasjalikult suhtumisega oma partneritesse, klientidesse ja töötajatesse. Sellest on ka «Sakala» veergudel pikalt juttu olnud ning seetõttu loo ümberjutustamisel pikemalt ei peatu.

Mis puutub Anni Arrosse, siis tema enese kinnitusel on ta nõus meid edaspidi abistama ja nõustama, kui uue kohviku loomiseks läheb.

Kahtlemata vajab pärimusmuusika ait kohvikut ning see peab olema hubane, maitsva menüü ja sõbraliku teenindusega paik. Kuivõrd korduv arutelu oma kolleegidega (Endla ja Rakvere teatrist, Jõhvi kontserdimajast, Virumaa Muuseumidest) on näidanud, et ainus võimalus, kuidas maja valdaja oma kohviku kvaliteeti saab mõjutada, on pidada kohvikut ise, siis tuleb pärimusmuusika aidal sama teed minna. Loodame, et selle aasta jõuludeks on kohvik uuesti lahti ja toimib korralikult.

Mitu esinejat (Atlas, Vägilased jt.) pakuvad festivalil mitu kontserti. Kuidas täpselt on nendega kokkulepped tehtud: kas kontserdid on identse kavaga või peaks huviline ennast ikkagi iga kord kohale sättima?

Kuivõrd Viljandi pärimusmuusika festivalil on sageli samal ajal kaks-kolm, mõnikord isegi neli kontserti või muud sündmust, on topeltkontsertide eesmärk anda võimalust inimestele saada programmist osa võimalikult väikeste kadudega.

Ehk siis: kui tuleb langetada valus valik, kas minna kuulama näiteks Ellika ja Solo kontserti Kirsimäel või Juhan Uppinit Kultrahoovis, mis mõlemad hakkavad neljapäeval kell 18, võib olla kompromiss, et vaadata seekord Ellikat ja Solot, aga laupäeval kell 18 vaadata ära ka Juhan Uppin Kultrahoovis, kus tal on teine kontsert.

Tõsi - festival ei ole esinejalepingutes seni nõudnud, et artistil oleks kahe või enama kontserdi korral kava täpselt üks ja seesama. Seega ei julge ma kindlalt väita, et näiteks Atlase ja Vägilaste kava on nende mõlemal kontserdil täpselt identne.

Kas korraldajad ei sooviks ümber mõelda ja vabalava raekoja ette toomata jätta?

Korraldajad usuvad, et raekojaesine haljasala on rohelisele lavale suurepärane koht.

Vabalava lõpetab oma tegevuse iga päev kell 22. Samuti oleme varasemast oluliselt rohkem mõelnud turvalisuse tagamisele: platsil on piirdeaiad, teisaldatavad kempsud ja muidugi ka turvamehed. Platsi väravas kontrollitakse, et vabalavale alkoholi või muid ohtlikke vedelikke või esemeid kaasa ei toodaks.

Mõni aasta tagasi läks minule ja mu sõpradele hinge ansambel Anois. Kas võib neid veel kunagi näha-kuulda?

Anoisi kutsumine sellesügisesele pärimusmuusika aida hooaja avapeole oli täiesti päevakorral, kuid kahjuks kõikide meeste ajad siiski meie kuupäevadega ei klappinud. Pole viga - üritame edaspidi kindlasti veel.

Miks pärimusmuusika aida juures ühtegi lille ei ole?

Väga asjakohane küsimus. Luban, et lilled tulevad, kui haljastusplaan kokku saab.

Kas lauluväljakule tuleb vabalava või jälle autoparkla!?

Festivali ajaks on staabi lähedusse parklat väga vaja: paljud esinejad tulevad autoga ning kuskil tuleb hoida ka festivali enda transpordivahendeid. Seega on vabalava ehk roheline lava tänavu oma algkodus raekoja platsis, nagu eespool sai öeldud, ja lauluväljakule tuleb festivali esinejate ja transpordi parkla.

Kas teie hinnangul on Eestis pärimusmuusika festivaliga konkureerivaid üritusi, näiteks Hiiu, Võru või Viru folk?

Kahjuks mitte. Aga võiks olla küll.

Viimastel aastatel on festivali korralduses märgata palju möödalaskmisi ja olete silma paistnud valede otsuste ja avalikkusel valetamistega (kõige pehmem näide on aida kohviku rentniku valimine). Kas teil poleks aeg pärimusmuusika keskuse juhtimine lõpetada või on pärimusmuusika festival ainult teie omand? Kui ta on ainult teie omand, siis miks peavad linn ja riik sinna nii palju investreerima? Näiteks väga asjalik Viru Folk on samuti eraalgatuslik, kuid riik temasse nii palju ei investeeri.

Olen valmis selle küsimuse esitajaga sõbralikult diskuteerima. Valede otsuste kohta paluksin täpsustust. Samuti palun täpsustust avaliku valetamise kohta. Ma saan aru, et küsimuse esitajale ei meeldi, et ma Eesti pärimusmuusika keskust juhin. Püüan teha oma tööd nii hästi, kui oskan, ning annan sellest ka asjakohaselt aru mittetulundusühingu üldkoosolekule, nõukogule, kultuuriministeeriumile, haridus- ja teadusministeeriumile ning Viljandi linnale.

Kindlasti jõuab kätte ka aeg, mil on minu asemele vaja kedagi teist. Olen kindel, et see inimene siis ka leitakse.

Milline tänavune esineja tundub teile kõige eksootilisem ja eripärasem? Keda soovitate tingimata vaatama-kuulama minna?

Andrei Mongush, Petter Brendalen, Shubendra Rao ja Satyajit Talwalkar, Aleksei Arhipovsky, Cla Brasil, Blima, Juhan Uppin ja Tiit Kõrvits, Maarja Nuut, Ellika ja Solo, Sofia, Tiit Kikas...

Festivali programmi vaadates tekkis küsimus, miks on kontsertide piletid nii kallid. Kas pärimusmuusika on vaid rahakatele väljavalitutele?

Festivali programmis ja rohelisel laval on üle 50 tasuta kontserdi. Seega lühike vastus on: pärimusmuusika on kõigile, olenemata soost, varalisest seisundist, usutunnistusest või poliitilisest veendumusest.
Alati on mõistagi sobilik rakendada võrdlusmomenti, näiteks eespool mainitud Viru Folgiga.

Viljandi pärimusmuusika festivali kõige kallima kontserdi pilet maksab kohapeal 175 krooni. Viru Folgil 325 (Värttinä, J. Karjalinen). Samas odavaim tasuline kontsert maksab Viru festivalil 50 (Gjangsta), Viljandi festivalil 25 (Maameel, K.L.O.F.) Allikaks on mõlema festivali kodulehed.

Ilma piletita ei ole võimalik tasuliste esinejate kontserte korraldada ka Viljandi pärimusmuusika festivalil. Tänu headele eratoetajatele, fondidele, Viljandi linnale, Viljandimaa omavalitsuste liidule, kultuuriministeeriumile, haridusministeeriumile, hasartmängumaksu nõukogule ja teistele on meil võimalik pakkuda taskukohaseid piletihindu.

Äärmiselt õige otsus oli tuua vabalava eelmise aasta koha pealt ära. Raekoja plats on küllalt avar koht, kuigi tõepoolest, laululavale mahuks tunduvalt rohkem. Aga meie perele meeldivad nagunii mõlemad ja kohal oleme ka kindlasti tänavu. Tahan kiita veel folgi ajal toimuvat titelaulutuba ja aasta ringi toimuvat peretuba aidas. Sellised ettevõtmised toovad meie urbaniseerunud lapsi pärimuskultuurile palju lähemale. Oleks hea, kui pärimuskultuuri tutvustataks rohkem lasteaedades ja koolides. Kas oleks absurdne mõelda, et muusikud saaksid kunagi Viljandimaa lasteaedades ja koolides oma tegevust tutvustamas käia?

Aitüma heade soovide ja kiidusõnade eest! Neid kohtab meie kultuuriruumis harva.

Eesti pärimusmuusika keskuses tegutsev August Pulsti õpistu pakub juba aastaid Eesti koolidele ja lasteaedadele loengut-kontserdikava «Rahvamuusikast pärimusmuusikaks», aga ka teisi pärimusmuusikal põhinevaid kavasid. 2008. aastal andsime ühtekokku üle eesti 120 niisugust koolikontserti, sealhulgas Viljandimaal.

Tasub vaadata ka aadressi http://www.folk.ee/opistu/et/Koolikontserdid

Minu poole on pöördunud inimesi välismaalt seose folgil osalemisega. Nimelt on probleem selles, et folgi koduleht on vaid maakeelne. Piletite ja festivali passide tellimine, info jm. võiks siiski olla ju ka inglise keeles kättesaadav?

http://www.folk.ee/festival/en/XVII-Viljandi-Folk-Music-Festival

Politseikontrolle võiks tihedamini olla, rikkujaid on igal aastal palju. Mida teie arvate?

Arvan, et festivali ajal on politseikontroll piisav. Patrullimist tuleks Viljandis oluliselt tõhustada väljaspool festivali aega ja eriti just õhtuti. Võrreldes sellega, mis meie vanalinnas, parkides ja lossimägedes suvalisel suveõhtul sünnib, on festivali ajal kord majas.