Juhtkiri: Varjatud avalik elu

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Järgmisel nädalal astub Viljandimaa omavalitsusjuhtide ette uus maavanem Lembit Kruuse, kuid mitte selleks, et nendelt volitust saada, vaid lihtsalt enda tutvustamiseks.


Kui veel eelmise maavanema ametisse kinnitamise ajal küsiti omavalitsusjuhtidelt heakskiitu, siis nüüd pannakse maakond silmitsi regionaalministeeriumi valikuga.


Ei saa väita, et avaliku konkursita viieks aastaks ametisse kinnitatav maavanem on ebapädev.



Taunimisväärsed tunduvad hoopis korraldusliinide läbipaistmatus ja otsuse parteipoliitiline mekk. Vägisi jääb mulje, nagu oleks võimuparteide ladvik mõjupiirkondades ja ametikohtades kokku leppinud.

Selgub, et pererahva ruumide kõrval on ka tagatoad. Viljandimaa omavalitsuste liidu juht ja uue maavanema parteikaaslane Andres Rõigas sai kõnealusest valikust samuti teada alles ametlikust teatest ega olnud kursis selle otsuse sünnilooga.

Kindlasti võtaks üldsus paremini vastu sellise maavanema, kes ühtegi erakonda ei kuulu ega toeta ka varjatult ühtki poliitilist suunda. Elu näitab siiski, et maakonnale on rohkem kasu valitsusparteisse kuuluvast inimesest, sest ühisest supipajast tõstetakse omadele ikka paksemat.

Paraku on võim ebakindel ja võib kergesti vahetuda. Eesti riik on kuulutanud, et maavanema ametikoht pole poliitiline. Ehk oleks aga õigem peitusemängust loobuda ning Leedu eeskuju järgides siduda see roll peaministri omaga: kui vahetub valitsus, lahkuvad ametist ka kõik maavanemad.

Eelarvamusi tekitaval moel ametisse pandud maavanemal pole kerge tööle asuda. Et keerulisest olukorrast tõuseks tulu kõigile viljandimaalastele, tuleb soovida maavanemale vaid meelekindlust, ametitarkust ja head tahet. Ning eelkõige avatust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles