/nginx/o/2009/07/15/207699t1h4c83.jpg)
Ehkki enamik noori juulis veel ees seisvale kooliaastale ei mõtle, murravad vastsed gümnaasiumi lõpetanud pead: kuhu edasi? Tundub, et tänavu on kõrgkoolidesse pürgijate konkurents veelgi tihedam kui varem ja nii mõnigi seisab silmitsi küsimusega, kas ta üldse edasi õppima pääseb.
Tihti saab noorele saatuslikuks liigne püüdlikkus või lihtne teadmatus. Põhikooli vaimus õppimine, nii et kõik hinded oleksid võimalikult head, varastab nõrgematelt eksamiainele pühendumise aega. Paraku ei ole gümnaasiumi jooksul tunnistusele korjatud hinnetel enamikku kõrgkoolidesse pürgimisel tähtsust. Otsustavaks saavad hoopis riigieksamite tulemused ja mõnel pool ka erialakatsed. Lisaks annab plusspunkte hõbe- või kuldmedaliga lõpetamine.
Selge see, et iga ainet suurepäraselt omandada on sama hästi kui võimatu. Et aga kolm aastat mitte pingutada numbrite nimel, mis hiljem tähtsust ei oma, tuleks gümnasistil varakult oma eksamiained välja selgitada ning neile järjepidevalt rohkem tähelepanu pöörata.
Hõbemedalist napilt ilma jäänud nendivad paraku sageli, et nad ei teadnudki, mis hinded selleks olema peavad. Õigeaegne selgitustöö võiks potentsiaalseid medalisaajaid innustada, sest kolm lävendipunkti, mille medal näiteks Tartu ülikooli astujale annab, aitab tihedas konkurentsis läbi lüüa.