Üks korralik kana on rohkem kaitset väärt kui linnavares

Varesed on oma tavapesitsuspaigad linna vastu välja vahetanud. Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Varesed on juba aastaid Viljandi kodanikke terroriseerinud ja nüüd on selgunud, et partidel on oma osa selles, et järve vesi on ujumiskõlbmatuks muutunud.

Ilmselgelt ei saa linde süüdistada, et nad oma tavapesitsuspaigad linna vastu välja on vahetanud. Selles on süüdi ikka inimene.

Olen tihti näinud, kuidas viljandlased, vanad ja noored, järve ääres parte toidavad. Olen märganud sedagi, et veelinnud on kõik paadisillad täis lasknud. Aga selle peale pole ma tõesti tulnud, et suleliste väljaheited ka järvevee ära rikuvad.

Olen Veneetsias näinud, kuidas sealsel esindusväljakul tuvitoitu müüakse, et turistid seda osta ja lindudele sööta saaksid. Samuti seda, mida tuvid Veneetsiaga teinud on. Just sellepärast istusingi arvuti ette, et kirjatükk kokku panna.

Minu meelest peaks linn ikka linnakodanike kontrolli all olema ja seetõttu peaksid nood peale varestele peeglite ülesriputamise ka midagi muud tegema, et oma elukeskkonda parandada.

Esimese asjana tuleks otsekohe järve ääres partide toitmine ära keelata. Ja nende rahu rikkumist ei tohiks hukka mõista. Pardid ju seetõttu veepiiri lähedale kogunevadki, et ei peaks oma kõhutäie pärast muret tundma. Ka vaenlaste suhtes on nad inimese hoole all elama harjununa märksa kaitsetumad kui oma loomulikus elukeskkonnas. Samuti ei tohiks lasta neil kevaditi oma pesi ranna lähedusse ehitada.

Teiseks peaks Viljandi oma kõrghaljastuse korda saama. Ülekasvanud puude hulka tuleks vähendada kas latvade mahavõtmise teel, nagu tehti mõni aasta tagasi, või vanade puude asemele noori istutades.

See on küll kallis töö, kuid kaasa võiks haarata asjast huvitatud linnakodanikke, lastes neil haljastusega tegeleva inimese valvsa hoole all vanu puid pügada ja mahavõetute asemele noori istutada. Ilmselt leidub päris palju neid, kes oma öörahu ja hügieeni huvides investeeriksid vareste linna äärde metsa pesitsema ajamisse.

Silmaga nähtavaid tulemusi on juba andnud majade korrastamine: see on linnatuvid peaaegu täielikult mujale pesa tegema sundinud. Kruugutajad on ehk veel Männimäel mõne lahtise pööninguakna leidnud või mõnda üksikusse mahajäetud hoonesse pugenud - paraku leidub meie linnas selliseidki.

Olin ise üks kesklinna tuvila likvideerijaid, kui hakkasin Valuoja serval asuvat vana alajaamahoonet renoveerima.

Samuti annaks suure tõenäosusega häid tulemusi Viljandi teistes ujumiskohtades lindude toitmise lõpetamine või partidele sobivate pesitsuspaikade likvideerimine.

Ajan oma arvamuslooga ilmselt kurjaks suure hulga rohelise mõttelaadiga inimesi, kes selle artikli ilmumise järel end puude külge aheldama ja partide kaitseks rannas patrullima hakkavad. Mina pean aga säärast tegevust populismiks.

Linn on eelkõige inimeste elukeskkond ning siinne haljastus on kas ilumeele abil rajatud või lihtsalt laiskusest tekkinud (lossimägede nõlvadel). Seetõttu peab ka linnakodanikul olema õigus puid pügada ning haigeid ja kuivanud puid uutega asendada.

Niisugune tegevus peaks olema sarnane tulundusmetsa omaniku õigusega - tema teatavasti istutabki metsa selleks, et seda maha võtta. Samuti oleks loomulik, et linnud elaksid neile loomulikus keskkonnas.

Kui keegi hirmsasti linde või puid kaitsta tahab, on tal ju tegevust küllaga. Aheldagu end metsas, mille mahavõtmiseks on antud luba, puu külge. Samuti võiks kaitsta Talleggi kanu või Ekseko sigu neid kasvatavate inimese eest. Liiati on kana minu meelest palju rohkem kaitset väärt kui linnavares.

On üleüldse arusaamatu, kuidas jahimees võib oma loomulikus elukeskkonnas olevaid metsloomi ja linde küttida, kuid vareseid ning hulkuvaid koeri ja kasse linnas puutuda ei tohi