Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/06/08/6761849t1h1e5f.jpg)
/nginx/o/2009/07/09/205032t1h8333.jpg)
Viimastel nädalatel on taas jutuks võetud olukord Viljandi kergliiklusteedel ehk paikades, mis on ette nähtud liikumiseks kas jalgsi, rulluiskude või rattaga.
Ametlikult kergliiklustee nimetust kandvaid lõike teab rahvas enamasti kas rattatee või terviserajana. Viljandlaste seas on populaarsed ümber Viljandi järve kulgev terviserada ning Valuoja orus ja Paala järve ümber olev tee.
Neile peaksid idee järgi ära mahtuma nii (lapsevankriga) jalutajad, kepikõndijad, jooksjad, rulluisutajad kui jalgratturid. Kõik nood liiguvad aga omas rütmis ja mõlemas suunas ning seetõttu tuleb neil liigeldes tähelepanelik olla ja üksteisega arvestada. Paraku seda alati ei tehta.