/nginx/o/2009/07/07/203981t1hc8b7.jpg)
Poolest juulist hakkab keskkonnaamet üle vaatama Sosnovski karuputke kolooniaid, et uurida tänavuse tõrje tõhusust.
Ametnikud kontrollivad karuputke tõrjet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Alustame nende kolooniatega, kus tõrje on juba lõpetatud,» lausus keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitse bioloog Meelis Leivits.
Tänavu on keskkonnaamet Viljandimaal lepingu sõlminud seitsme ettevõtjaga, kes peaksid hävitama 240 putkekolooniat veidi rohkem kui 186 hektaril. Enamasti tehakse tõrjet mürkidega, kuid nendes kohtades, kus kemikaale kasutada ei tohi, lõigatakse taimede juured läbi.
Mulluse 1,76 miljoni krooni asemel sai Pärnu-Viljandi regioon tänavu putketõrjeks umbes 1,15 miljonit, millest Viljandimaale tuli 970 000 krooni.
Bioloogi hinnangul hakkavad väiksemad kolooniad aastaid väldanud tõrje tulemusena hääbuma, kuid suuremates pole suurt muutust veel märgata. Üheaastane karuputke taim võib anda kuni 100 000 seemet, mis püsivad mullas idanemisvõimelisena 7-10 aastat, seetõttu annab tulemusi putkede järjekindel tõrje.