/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)
/nginx/o/2009/07/02/200980t1h4160.jpg)
Vastupidi paljudele hoiatustele, et pärast uue töölepinguseaduse jõustumist 1. juulil tabab Eestit suur koondamislaine, ei pea ettevõtjad sellist stsenaariumi tõenäoliseks ja mõistlikuks.
Uus seadus ei pane tööandjaid koondama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Spekulatsioonid tööpuuduse hüppelise kasvu üle põhinevad eeskätt sellel, et uue seaduse kohaselt tuleb ettevõttel koondatava staažist sõltumata talle hüvitiseks maksta vaid ühe kuu töötasu. Lisaks on vähendatud kohustuslikku koondamisest etteteatamise aega.
Eesti ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga leidis «Eesti Päevalehes», et nende muudatuste tõttu võib juulis lisanduda tervelt 25 000 uut töötut, eelkõige nende näol, kes olid saadetud sundpuhkusele. Seevastu tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis prognoosis üleeilses uudistesaates «Aktuaalne kaamera», et uusi töötuid lisandub vaid 10 000, mis on samas suurusjärgus maikuu näitajaga.
Kõigi «Sakalaga» vestelnud Viljandimaa firmade juhid olid sama meelt Kriisiga ega pidanud tõenäoliseks, et ettevõtjad spetsiaalselt uut seadust oodates koondamistega venitanud oleks.