Tõuketoetusi eraldab Euroopa Liit Eestile selleks, et toetada majanduse arengut ning vähendada nõnda arenguerinevusi Euroopa regioonide vahel ja tõsta oma konkurentsivõimet maailmaturul.
Tõuketoetuste kasutamisel Eestis on kolm peamist strateegilist eesmärki: kasvatada majanduse konkurentsivõimet, sotsiaalset sidusust ja säästvat keskkonnakasutust.
Eestile eraldati aastatel 2004-2006 Euroopa Liidu tõukefondidest ja ühtekuuluvusfondist 12,5 miljardit krooni. Aastail 2007-2013 on meil võimalik kasutada 53,3 miljardit krooni, seega aastas ligikaudu kaks korda rohkem kui eelmistel aastatel.
Teine rahapada on maksu- ja tolliameti hallata. Selle ameti tublidusest sõltub riigi kauka priskus.
Esimese kvartali lõpuks oli maksu- ja tolliametil ehk Eesti riigil saamata 5,2 miljardit krooni. 4,7 miljardit krooni sellest on juriidiliste isikute maksuvõlg.
Võlglaste nimistus annavad tooni ettevõtted, kellest «edukamad» on kinnisvara, ehituse ja kaubandusega tegelejad. Eesotsas on ka mitu kütuse müügiga tegelevat ettevõtet, kes on riigile aktsiisiraha võlgu.
Kõige enam on makseraskusi jae- ja hulgikaubandusega tegelevatel äriühingutel, nende maksuvõlg on 1,5 miljardit krooni. Järgnevad kinnisvara, ehituse ja töötleva tööstusega tegelevad äriühingud.
Raha on maas. Kummarda ja võta see üles. Mis on meie põhieesmärk? Kas euro saamine, kärbete tegemine või viie rikkaima riigi hulka jõudmine? Neist kaks esimest on vahendid ülesande lahendamisel.
Tõeliselt tähtis on oma elanikele, nii kodanikele kui teistele lojaalsetele kaasmaalastele, inimvääriline riik tagada. Loomulikult tingimusel, et eranditult kõik siin elada, töötada ja õppida soovijad sellele igati kaasa aitavad.