Polli kuivatuskapist tuleb tervislik aseaine kartulikrõpsudele

Nii Loodusväe tootmisjuht Kerttu Olõkainen (vasakult) ja arendusjuht Ahto Vegmann kui ka Polli aiandusuuringute keskuse köögi juhataja Pille Põllumäe on veendunud, et tervisliku toidu austajaid tuleb Eestis järjest juurde. Seega usuvad nad, et puhtast kodumaisest toorainest valmistatud toodetel on tulevikus senisest veel rohkem minekut. Foto: Elmo Riig / Sakala

«Kõik on käsitöö. Vahel koorivad tüdrukud päevas sada kilo sibulaid — võite ise kujutleda, kuidas nad siis pisaraid valavad,» tutvustas osaühingu Loodusvägi arendusjuht Ahto Vegmann mahetoorainest näkside valmistamise protsessi.

Kui kõik laabub praeguste optimistlike plaanide kohaselt, tuleb hiljuti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskusesse ülespandud dehüdraatorist ehk kuivatuskapist paari aasta pärast Skandinaavia maadesse, aga ka kodumaistesse poodidesse saatmiseks kaks tonni uudseid toornäkse kuus. See on Eestis esimene koht, kus niisugune tehnoloogia tööstuslikuks tootmiseks kasutusele võetakse.

Hiljuti KredExi laenukäenduse abil 30 000 euro eest soetatud seadme tööpõhimõte on lihtne: mõõdukalt soojaks köetud ruumis imetakse sellesse pistetud puu- ja juurvilja- ning marjamassist ventilaatori jõul vesi välja. Tsükli lõpuks jääb kandikutele umbes millimeetripaksune kuiv kiht, millest lõigatavaid parajaid tükke on mõnus suhu pista. Seejuures võib sööja kindel olla, et tegemist on tervisliku toidukraamiga, milles on säilinud kõik looduslikud ensüümid ja vitamiinid.