Juhtkiri: Auk seinas

Kurjategijad tungisid väikese käigu kaudu Jaani kiriku keldrisaali ning varastasid annetuskasti klaveri ostuks kogutud rahaga. Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Kirikuõpetaja ei teadnud, et kiriku seinas on auk. Koguduse nõukokku kuuluv arhitekt ei osanud avause olemasolu isegi oletada. Mitte kellelgi polnud läbipääsust aimu. Peale varaste, kes läinud nädalavahetusel sealt sisse tungisid ja veidi hiljem koos korjanduskastiga välja pugesid.

See oli juunikuu jooksul juba teine kord, kui Jaani kirikust annetustelaegas ära viidi. Kui esimesel korral said kurjategijad umbes 35 krooni ja purgi, siis seekord küündis nende saak peaaegu 15 000 kroonini.

Kahtlemata on sääraste kuritegude lähestikku langemine äärmiselt kummaline, kuid pole põhjust arvata, et need oleksid omavahel seotud. Tundub, et kui koht ja varastatud ese välja arvata, siis ühisnimetajaid rohkem polegi. 10. juunil väikse rahapurgi kaenlasse haaranud noorukid kasutasid ju lihtsalt juhust, et valvur veidi eemale läks, seekordsed kurikaelad aga tegutsesid ettekavatsetult ja läbimõeldult. Isegi paragrahvid, mille alusel pikanäpumehi vastutusele võtta, pole samad.

Ent on siiski veel midagi, mille poolest need vargused sarnanevad - küünilisus.

Pühakodadest riisumist on ikka peetud eriti alatuks kuriteoks. Inimestelt saadud annetusi varastades suutsid sulid aga isegi sellele vindi peale keerata. Eriti kui mõelda, et esimese vargusega kaotsi läinud raha oli mõeldud raske haiguse käes kannatava harrastuskunstniku toetuseks.

Normaalsel inimesel on keeruline arvata, mida pätid mõtlesid ja kas nad teo eetilise külje üle aru pidama vaevusid. Et millegi sellisega hakkama saada, ei piisa ainult august seinas. Selleks peab ka südames katkine koht olema.