Muinsuskaitse pani sõjameeste rahula renoveerimisele käe ette

Eesti nimekamate Vabadussõja uurijate sekka kuuluva Jaak Pihlaku arvates on vastupidavast Soome graniidist valmistatud hallid tahvlid ja piirded igati vabadusvõitlejate rahula väärilised ning platsi tervikliku hea väljanägemise nimel tuleks samast materjalist teha ka Vabadusristiga tipnev sammas. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ülemöödunud aastal Viljandi Vanal kalmistul alanud Vabadussõjas langenute matmispaiga renoveerimine võib jääda pooleli, sest muinsuskaitseamet ei luba linnal sealset hauamonumenti välja vahetada.

Nagu paljud teised vabadussõdalaste rahulad, langes ka Viljandi hauaplats 1945. aastal kommunistlike rüüstajate ohvriks ning okupatsiooni ajal lainetas seal üksnes hein. Kui laulva revolutsiooni päevil kohta ennistama hakati, valiti piirete, hauatahvlite ja samba materjaliks Saaremaa dolomiit, nagu see oli olnud ka originaalil.

Paraku ilmnes mõne aja möödudes, et kodumaine poorne kivi pole kaugeltki nii vastupidav, kui oli loodetud. Müürid ja plaadid kippusid mõranema ning aja edenedes pudenes neist aina sagedamini kilde. Lisaks määrdus detailide valgena kiisanud pind, nii et seda ei õnnestunud puhtaks saada ei füüsilise jõu ega keemiliste abivahenditega.