Karksi ja Väike-Kõpu külas ründasid hundid lambakarju

Karksi külas murdsid hundid maha kolm Olev Villemsoni (vasakul) lammast ja vigastasid teist sama palju. Naabrimehe Robert Mõtsa 65 lammast jäid huntidest puutumata. Kohutatud lambakasvatajad kinnitavad, et ei jäta loomi isegi palavaga enam pimedal ajal välja.

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Vastu esmaspäeva murdsid hundid otse Karksi küla servas maha kolm lammast ja puresid samuti kolme. Väike-Kõpu külas langes hiljuti võsavillemite ohvriks paarkümmend looma.

Karksi mees Olev Villemson rääkis, et oli vereteo avastanud hommikul. Ta polnud varem kuulnud, et seal kandis oleks kellelgi hundid karjal kallal käinud.

«Mul oli 13 lammast. Kolm oli ära murtud, kahele tegin hädatapu ning ilmselt ootab ühte veel sama saatus,» loetles Villemson.

Tema jahimehest naaber Robert Mõts, kes samuti lambaid kasvatab, rääkis, et pärast õnnetusest kuulmist oli temagi käinud metsa ääres oma 65 lammast vaatamas. Hundid seal kurja teinud polnud, aga ta leidis nende jälgi tühjast kraavist pehmelt pinnaselt. «Ilmselt nad seda kraavi mööda läksidki edasi,» märkis ta.

Mõts arutles, et tema karja päästis vististi elektrikarjus, mille ta omal ajal rebaste kaitseks püsti oli pannud.

Hundid võtsid 20 lammast

Väike-Kõpu küla Kolga talu peremees Tõnu Rosenberg ütles, et tema viiekümnepealisest karjast läks poolteist nädalat tagasi huntide saagiks paarkümmend looma. Kaks aastat tagasi oli tal metsloomade ohvriks langenud aga veelgi rohkem lambaid.

«Keskkonnaametist käisid inimesed kohal ja need lambad hüvitati, kuid hüvitis on hoopis midagi muud kui see kahju ja veriste loomade pilt, mida nägin,» märkis ta.

Lambakasvataja rääkis, et esimesel korral olid võsavillemid tulnud üle oja. See tee pandi kinni, aga tänavu ründasid kiskjad üle aia. «Nüüd tuleb ilmselt hakata seda ka kõrgemaks ehitama,» möönis ta. Praegu on tara kõrgus meeter.

Rosenbergi arvates on ennekõike targem teha ennetustööd huntide arvukuse piiramiseks. «Hunt võib ju olla, aga karjad ei pea olema kümnepealised. Saan aru, et hunt võtab üks või kaks lammast, ta tahab ka elada, kuid 20 on juba liiast,» pahandas ta.

Keskkonnaameti Viljandi regiooni looduskaitse bioloog Tarmo Männigo rääkis, et maakonna jahilubade arv pole detsembris algavaks hundijahi hooajaks veel otsustatud, ent asetleidnud juhtumid avaldavad sellele kindlasti mõju. «Ohtlik aeg pole küll läbi, kuid käesolev aasta ei paista kõige hullem. Paar eelmist olid koledamad.»

Erakorraliste lubade väljaandmise kohta kostis Männigo, et neid jagatakse, kui mõnes piirkonnas on tõesti nuhtlust, aga see riigispetsialisti tehtav otsus ei sünni üleöö. «Väljaspool jahihooaega pole huntide küttimine eriti edukas, sest looma asukoha väljaselgitamine pole nii tõhus. Isegi kui varitsus välja panna, on hunt suhteliselt kaval loom,» selgitas ta.

Ründasid valges

Väike-Kõpu veretööga käis Tarmo Männigo ka ise tutvumas ja nentis, et tegu oli kummalise olukorraga. Pererahvas lasi loomad kell 7 laudast välja ja enne kella 10 helistas keskkonnaameti appi. «Murdmine oli toime pandud täiesti valgel ajal,» lausus ta.

Rünnati taluhoonete lähedal. Männigo andmetel oli kõige lähem murdmine viis meetrit kuurist ja kõige kaugem jäi sadakonna meetri kaugusele.

Lambakasvatajatel soovitas ta kasutusele võtta hundikindla tara või riputada aia külge müra tekitavaid esemeid ning karja pimedal ajal lauta kinni panna.

«Tegu on ikkagi ürgse instinktiga — hundid õpetavad praegu järeltulevat põlvkonda murdma,» selgitas ta.

Võsavillemite rünnakust kohutatud lambapidajad kinnitavad kui ühest suust, et kari läheb nüüd kindlasti ööseks lauta. «Enne olid nad meil suvi läbi väljas,» lausus Olev Villemson, viibates elumaja ja Karksi saetööstuse kõrval asuvale karjamaale. «Nüüd viisin küülikukastid ka sisse, et äkki lõhuvad hundid needki ära.»

Robert Mõts tähendas, et tema sai ohust aimu juba mullu, kui nägi pärast vihma kruusateel huntidest märke. «Jälgede järgi neli suurt hunti olid siinsamas mul kodutee peal põtra taga ajanud ja Ainja poole läinud,» kõneles ta. «Pärast seda hakkasin öösiti lambaid kinni panema, aga praegu oli laudas hästi kuum ja vaatasin, et rahulik ka, ning lasin karja ikka uuesti välja. Nüüd enam ööseks jätta ei julge.»

Mõts teadis veel rääkida, et hunte üldiselt jahitakse lippudega, sest loomad kardavad neid. «Vaid vana kaval hunt võib lippudest läbi tulla,» sõnas ta. «Nöör, millel on lipud küljes, veetakse ümber metsa ning jahimehed jäävad selle taha. Hunt ei julge lipust läbi tulla ja läheb mööda äärt nii, et teda on võimalik küttida.»

Tagasi üles