Ainult hulludele ehk Kuidas ma kaks päeva Siguldat avastasin

Mitmest Sigulda närvikõdi pakkuvast atraktsioonist näis tuuletunnel loo autorile (valge kiivriga) kõige hirmuäratavam. Lendamine seal pakkus aga hoopis suurimat naudingut. Foto: Aivar Kaljusaar

Kes üle kolmekümne aasta vanustest ei mäletaks igas suuruses puidust kepikesi, mida sai ainult Siguldast? Või siis vastupidi: näita vaid kaunistatud keppi ja kohe tuleb Sigulda meelde. Tänapäeval leiab sealt aga veel palju enamat.

Mina olin viimati Siguldas käinud 1990. aastate algul, sestap tegin enne uuesti sinna sõitmist internetis pisut eeltööd ja vaatasin, mida see linn tänapäeval külalistele pakub.

Valisin reisiks pühapäeva ja esmaspäeva. Ajastusega tuleb olla hoolas, sest ainult nädalavahetusel saab kuulsal Sigulda bobirajal suvebobiga sõita. See on kelk, millel on kaheksa ratast: neli all ja neli küljel. Miks küljel? Aga sellepärast, et mõnikord sõidad kurvi nii suure hooga, et maa poole on külg.