Keskkonnainspektorite suvised reidid on näidanud, et paljud puhkajad ja kalastajad ei pea keskkonnakaitse nõuetest kinni ning endiselt kiputakse sõitma, telkima ja lõket tegema kohtades, mis pole selleks ette nähtud.
Looduses liikujad eiravad sageli keskkonnakaitse nõudeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo tegi möödunud nädala lõpul koos keskkonnaameti ja veeteede ametiga kontrollreidi Alam-Pedja looduskaitsealal, kontrollides kalapüügi, veeliikluse ning kaitseala nõuete täitmist.
Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirja järgi ei ole lubatud Emajõe vanajõel mootorpaadiga sõita, samuti on keelatud telkida ja lõket teha kaitseala valitseja ettevalmistamata ja tähistamata kohas. Sellest hoolimata tuvastati Emajõe vanajõel mootorpaadiga liiklejaid ning kallastel selleks mitte ettenähtud kohtades telkijaid ja lõkke tegijaid. Rikkumiste pärast alustati kuus väärteomenetlust.
Vales kohas sõitmise, telkimise ja lõkketegemisega on raskusi ka teistes maakondades. Rikkumiste sisu on sageli sama: autoga üritatakse otse veekogu äärde sõita, sõiduk pargitakse rannaliivale või metsa alla, telgitakse ja tehakse lõket ebasobivas kohas. Privaatset telkimiskoha otsides sõidetakse teinekord ka edasisõitu keelavast märgist mööda.
Selliste rikkumiste pärast on keskkonnainspektsioon alustanud maikuust alates ligi 80 väärteomenetlust. Seaduse järgi saab rikkujale määrata kuni 1200 euro suuruse rahatrahvi.
Keskkonnainspektsioon tuletab looduses liikujatele ja kalastajatele meelde, et loodusesse puhkama või kalastama minnes tuleks end piirkonna olude ja nõuetega kurssi viia. Tuleb meeles pidada, et looduskaitseseadusest tulenevalt on kõigile veekogudele kehtestatud piiranguvöönd, kus mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks ettenähtud teid on keelatud. Läänemere ja suuremate järvede rannal on piiranguvööndi laius 200 meetrit, üle 10 hektari suurustel järvedel 100 meetrit ning väiksematel veekogudel 50 meetrit. Piirang on kehtestatud selleks, et kaitsta veekogu, selle kaldaid ja looduskooslusi.
Samuti tuleb arvestada, et paljud meie saared ja rannikualad on kaitse all ning seal tohib liikuda ja tegutseda nii, nagu kaitse-eeskiri ette näeb.