Viljandi gümnaasiumi hakkavad peagi kaunistama neli värvilist kera koos nelja suuremõõdulise maaliga.
Gümnaasium saab 65 000 euro eest erksat värvi kerasid
23. august 2013, 10:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võidutöö «Kera» autor Merike Estna on Tallinnas alustanud ja mõni aasta tagasi Londonisse kolinud maalikunstnik. Ta on lõpetanud Londoni Goldsmiths College’i ning osalenud mainekatel näitustel nii Eestis kui raja taga.
Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi (RKAS) välja kuulutatud ideevõistlus, millega otsiti kunstiteoseid neljale riigikoolile, sai kõige rohkem kavandeid Viljandi gümnaasiumi tarbeks. Viljandi koolimajale on kunsti jaoks ette nähtud 65 000 eurot ning oma ideid esitas 13 kvalifitseerunud autorit.
Mänguline lahendus
RKAS-i kommunikatsioonijuht Madis Idnurm kinnitas, et konkurss õnnestus. «Teosed peavad olema valmis ja kooli paigaldatud käesoleva aasta novembri lõpuks,» sõnas ta.
Võidutöö projekt koosneb neljast 1,2-meetrise läbimõõduga skulptuurist ja neljast maalist mõõtmetega 3,5 x 5,1 meetrit. Kollane, tumekollane, türkiissinine ja roosa kera paigaldatakse uue ja vana koolihoone vahele. Kunstniku jutu järgi on kerade paigutus väljakul mänguline.
Kerad tulevad tema ütlemist mööda suured, kuid mitte massiivsed ning nende otsa saab ronida ja neile toetuda või nende taha varjuda. Kerad on mõeldud tekitama aktiivset ruumi ning nende vahel liikudes avanevad järjest uued vaatenurgad. Koolimajja kavandatavad maalid näitavad kunstniku sõnul võimalusi asjade vaatamiseks erineva nurga alt.
«Töö puhul lähtusin muidugi sellest, et tegemist on koolimajaga, aga aluseks olid ikkagi lihtsad asjad,» selgitas kunstnik Merike Estna. «Kõike seda võib vaadata ühte, aga ka teist moodi. Viise on erinevaid! Praegu on mulle oluline see, kuidas igal asjal on mitu tähendust.»
Kunstnik lisas, et värvid on väga tugevad ja maalid suured ning seetõttu hakkavad need otsekui kiirgama, tekitades omalaadse kogemuse.
Konkursiga taheti leida sobivaim kunstiteoste ideelahendus, millega avalikku ruumi rikastada. Loodav teos pidi olema mõeldud nii juhuslikele möödujatele kui koolimaja igapäevastele kasutajatele. Kunstnik pidi arvesse võtma koolinoorte uudishimulikku loomust.
Kõrge tase
Et tellitavate teoste kunstiline tase oleks kõrge, peab seaduse järgi vähemalt kaks kolmandikku ideevõistluse žürii liikmetest kuuluma kujutava või rakenduskunsti vallas tegutsevasse loomeliitu.
«Mul oli väga meeldiv kogemus koos kunstnike ja arhitektiga žüriis olla,» ütles gümnaasiumi direktor Ülle Luisk. «Oli väga tõsine töö ning hästi oluline oli see, mida arhitekti hinnangul kunst hoonele juurde annab.»
Žüriis Eesti kujundusgraafikute liitu esindanud Viljandi kunstikooli direktor Kristjan Mändmaa kinnitas, et konkursi tase oli üllatavalt kõrge ning huvitavaid töid jagus.
«Võidutöö oli aga üks väheseid, kus sise- ja välislahendus olid mõlemad heal tasemel,» rääkis Mändmaa. «Lisaks haakus võidutöö hästi kooli teemaga — seal on nii värve kui mängulisust.»
2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt ühe protsendi eest soetada kunstiteoseid. Neid tuleb hankida, kui ehitustöid tehakse vähemalt 750 000 euro ulatuses. Kunstiteoste hanke ülempiir on 65 000 eurot.
ARVAMUS
Kristjan Mändmaa,
kujunduskunstnik
Olen veendunud, et gümnaasiumi juurde loodava kunstiteose väärtus aja jooksul kasvab ning lisaks annab see koos uue koolimajaga linnaruumile palju juurde. Ilmselt suudaks see elada ka ilma koolita. Teistega võrreldes tõusis võidutöö hetkevajadusest tunduvalt kõrgemale.