Viljandi on üks kahest

Rannar Raba
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui mitmel pool Eestis õnnestus kommunistide lõhutud vabadussambad taasiseseisvumise järel peidupaikadest üles leida, siis Viljandis praeguse maavalitsuse kõrval seisnud taiesest on alles vaid kaks väikest detaili. Monumendi ülejäänud pronksist osad sattusid sõja lõpu poole ilmselt sulatusahju.
Kui mitmel pool Eestis õnnestus kommunistide lõhutud vabadussambad taasiseseisvumise järel peidupaikadest üles leida, siis Viljandis praeguse maavalitsuse kõrval seisnud taiesest on alles vaid kaks väikest detaili. Monumendi ülejäänud pronksist osad sattusid sõja lõpu poole ilmselt sulatusahju. Foto: Viljandi muuseum

Pärast seda kui läinud nädalal taasavati Valgas Vabadussõja monument, on Viljandi ja Narva-Jõesuu ainsad Eesti linnad, kus samalaadne ausammas on seniajani taastamata.

Valga monumendi avatseremoonial tuletas muinsuskaitse seltsi auesimees Trivimi Velliste telekaamera ees meelde, et omal ajal Viljandis Vabaduse platsi ääres seisnud Amandus Adamsoni taiest pole olnud võimalik taastada eeskätt selle tõttu, et samasse kohta rajati nõukogude ajal kommunistliku partei kohalik peakorter, mida praegu hüütakse ametite majaks.

«Võib-olla tuleks see Eesti vabariigi 100. aastapäevaks lammutada,» püstitas ta uudistesaates «Aktuaalne kaamera» küsimuse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles