Eile käisid müügis olevat Viljandi Paalalinna kooli väikest maja kiikamas justiitsministeeriumi ametnikud, sest küpsemas on plaan luua suur kohturegister ning selle asukohana on kaalutud Viljandit.
Viljandi tahab riigi kohturegistrit oma koolimajja meelitada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suur-Kaare tänav 33 asuvat hoonet oma pilguga mõõtmas käinud justiitsministri Hanno Pevkuri sõnul oli see registrikeskusele täpselt sama sobilik kui kõik teised ehitised, mida Riigi Kinnisvara aktsiaselts on vaadanud. Minister leidis, et hoone kasuks räägib see, et seda on hea ümber ehitada.
«Rääkisime linnapeaga ka, et kui meil peaks poole aasta pärast olema selle maja vastu suurem huvi, peaks linn leidma siia täiendava rakenduse. Siin on ligi 3000 ruutmeetrit, millest meil oleks tarvis kaht kolmandikku,» rääkis Pevkur.
Kohal viibinud linnapea Loit Kivistik ütles, et see ülesanne pole raske. «Me suudaksime ülejäänud hoonele funktsiooni leida. Näiteks on meil sotsiaalhoolekande teenuseid, mis on praegu rendipindadel,» pakkus ta välja ühe variandi.
Töövõidust on veel vara rääkida
Initsiatiiv registrikeskuse Viljandisse tulemiseks pärineb linnalt ning Hanno Pevkur oli koos kaaskonnaga ringreisil eelkõige selleks, et kohtus õigusemõistjatega arutada, kuidas oleks võimalik kohtumenetluse aega lühendada. Ministri ütlemist mööda kutsus teda endise koolimaja juurde linnapea, kes oli kuulnud tema plaanist Viljandi kohtumaja väisata.
«See on ka põhjus, miks me siin oleme. Oma silm on kuningas ning tuleb üle vaadata, mida meile pakutakse,» selgitas Pevkur.
See, kas justiitsministeerium kasutab endist koolihoonet, on aga lahtine. «Saan otsuse öelda poole aasta pärast, aga arvan, et see on parem perspektiiv kui puruks visatud akendega maja,» leidis minister.
Poole aasta termin tähendab aga seda, et praegu pole veel sugugi kindel seegi, kas kohtute registrikeskus üldse moodustatakse. Ministri sõnul käib praegu alles analüüs, mis peaks näitama, kui mõistlik on rääkida registrite liitmisest.
«Kui sellel pole mingit majanduslikku mõtet, pole mõistlik inimesi traumeerida ja me jääme selle lahenduse juurde, mis meil juba on,» rääkis ta.
Justiitsministri ütlemist mööda tooks registrikeskus endaga 130 töökohta.
Ta tõi näiteks justiitsministeeriumi vanglate osakonna Jõhvi viimise. «Siis läks koos töökohaga Tallinnast Jõhvi suurusjärgus kolmandik kuni pool kõigist töötajatest.» Seega on väga võimalik, et kolimise tõttu võidakse ka uuest asupaigast hakata sobiva haridusega töölisi otsima.
Regionaalpoliitilised otsused
Hanno Pevkuri sõnul oleks kõige lihtsam teha registrikeskus Tallinna, kuid valitsus üritab oma otsuseid kaaluda ka regionaalpoliitiliselt. «Siin tuleb kõne alla Ida-Virumaa, Kesk-Eesti, Pärnu kant või miks mitte Haapsalu,» nimetas ta paiku lisaks Viljandile.
Pevkur ei tahtnud vastata küsimusele, kui tõenäoline on registrikeskuse Viljandisse tulek. «Aus vastus on see, et kõik on lahtine.»
Alles paar nädalat tagasi kirjutas Sakala sellest, et Paalalinna kooli tühi maja pandi enampakkumisele 100 000-eurose alghinnaga. Linnapea arvas, et üles kerkinud lootustest hoolimata kinnistut oksjoniportaalist haamer.net maha ei võeta.
«Kui see peaks maha müüdama, on meil muidki hooneid, kuhu registrikeskus sobiks,» rääkis Kivistik ning tõi näitena välja endise kutsekooli hoone Männimäe tee 26 ja asjaolu, et linnal on veel palju tühje kinnistuid. Oksjoni lõpp on 16. septembril ning eilseks ei olnud pakkumisi tehtud.
Justiitsministeerium aga ei soovi hoonet osta, vaid võtaks selle vastu pigem tasuta — linna panusena.