Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suve algus on seadnud nii mõnegi inimese valiku ette, millist grilliseadet endale osta.
Viimastel aastatel on eestlaste hulgas populaarsust võitnud gaasigrillid. Need on saanud paljude perede asendamatuks abiliseks õdusate õhtusöökide ja aiapidude korraldamisel.
Tähtis on tootja märgistus
Enne gaasigrilli ostmist tuleks kindlasti järele uurida tootja nimi või tunnus, gaasiseadme tüüp ja kategooria (I3B/P), kasutusrõhk (Eestis 30 mbar) ning see, kas tootel on nõuetele vastavust tõendav märgistus.
CE-märgistuse võib valmistaja gaasiseadmele panna alles siis, kui seade on läbinud kontrolli ja tunnistatud kehtivatele ohutusnõuetele vastavaks. Ilma niisuguse märgistuseta seadet müüa ei tohi.
Kaasas peavad olema juhendid
Ostja peab gaasigrilli soetades kaasa saama vajalikku infot sisaldavad eestikeelsed juhendid ning enne seadme kasutama hakkamist tasub need tähelepanelikult läbi lugeda.
Tehniline juhend peab jagama ostjale infot kasutatava küttegaasi liigi ja lubatud rõhu kohta ning õpetama grilli õigesti kokku panema. Muu hulgas peab kasutus- ja hooldusjuhend hoiatama ostjat kuumenevate pindade eest ning andma ülevaate sellest, kus tohib grilli kasutada.
Ohutu ühendamine gaasiballooniga
Suurem osa gaasigrille on mõeldud kasutamiseks vedelgaasiga.
Grill peab olema gaasiballooniga ühendatud nii, et see ei kuumeneks üle 40 kraadi ja oleks püstiasendis. Balloonis rõhu alandamiseks kasutatava regulaatori väljundrõhk ei tohi olla reguleeritav, vaid kindlalt paigas (30 mbar). Rõhuregulaator peab olema ühendatud vahetult ballooni ventiili külge.
Gaasivoolik peab sobima just vedelgaasi ja tekkiva rõhuga ning voolikut kinnitades tuleb kasutada klambrit või spetsiaalset ühendusotsikut.
Gaasiseadmete puhul kehtivatest nõuetest teavitamise ja nende nõuete täitmise üle teeb järelevalvet tehnilise järelevalve amet (www.tja.ee).