Positiivne kadedus ehk Mis läks meil valesti?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lätlased on julgenud kutsuda ka uusi muusikuid. Tänavu ühe peaesinejana üles astunud iiri bänd Two Door Cinema Club esines «Positivusel» esimest korda neli aastat tagasi. Siis oli see ansambli esimene kontsert väljaspool Ühendkuningriiki.
Lätlased on julgenud kutsuda ka uusi muusikuid. Tänavu ühe peaesinejana üles astunud iiri bänd Two Door Cinema Club esines «Positivusel» esimest korda neli aastat tagasi. Siis oli see ansambli esimene kontsert väljaspool Ühendkuningriiki. Foto: Gert Kiiler

Ei juhtu just tihti, et ma meie lõunanaabrite üle kadedust tunnen — olgu see ülbus minu südametunnistusel —, kuid kord aastas tuleb seda paratamatult ette. See juhtub siis, kui jõuab kätte järjekordne «Positivuse» festival, Eesti piirist kõigest 15 kilomeetri kaugusel.

Arvan nagu meie presidentki, kes tänavu «Positivusel» käis, et ka meil võiks olla selline suurepärane põhivoolust erinev rokkmuusikafestival. Paraku seda pole. Imeharva jõuab mõnda Tallinna rokiklubisse küll üksikuid indie-muusika maailmanimesid, kuid need koguvad heal juhul tuhatkond kuulajat.

Seevastu Läti «Positivuse» festivalil esinevad samad muusikud tuhandetele inimestele, kusjuures aukartustäratavalt suur osa publikumi laulab kõiki laule artistiga kaasa.

Tagasi üles