Tõnu Põldma: Elu pole selleks, et piinelda

Tõnu Põldma Foto: Erakogu

INIMESTE MEELEOLUD ikka vahelduvad. Elus on hetki, mil tunneme ennast suurepäraselt, oleme tulvil energiat ja elutahet. Mõnel teisel momendil oleme kurvameelsed ja endasse tõmbunud. Selles ei ole midagi imelikku, aga kui inimene on pidevalt rusutud, on tegu ohu märgiga. Seda ei tohi ignoreerida, sest tagajärjed võivad olla valusad.

Tean mitut depressiooni käes vaevlevat inimest ja seetõttu olen kursis, kui negatiivselt see võib elule mõjuda. Tegu on haigusega, mille ravimata jätmise tagajärjed võivad olla äärmiselt laastavad ning mille kõige kurvem tagajärg on suitsiid.

Ei ole harv nähtus, kui inimene jääb ilma tööst ja sõpradest ning kaotab huvi varem rõõmu pakkunud tegevuste vastu. Kogu senine elu võib koost laguneda ja ühel hetkel avastab inimene, et on oma muredega täiesti üksi.

MIS ON DEPRESSIOON? Lihtsalt ja lühidalt öeldes on see haiguslik meeleolu alanemine. See väljendub rõõmutunde puudumises, väsimuses ja energianappuses. Haigusele võivad viidata ka keskendumisraskused, unehäired, halb mälu, närvilisus, söögiisu muutus, süü- või ärevustunne, füüsiline valu, seltskonnast eemaldumine, vähenenud enesekindlus, aeglane kõne ja pikaldased liigutused.

Depressioonis vaevlev inimene ärritub sageli kergesti ja võib ebameeldiva enesetunde tõttu tekkinud pahameelt teiste peale välja valada kriitikalaviinina. Ta on ka enda kohta tehtava kriitika suhtes tundlikum. Mõtlemine võib muutuda negatiivseks ja inimene võib jääda oma mõtete lõksu: mõtted hakkavad peas keerlema ja ta ei suuda nendest enam vabaneda. See on nagu auku kukkumine: seal on paha olla, kuid väljapääsu leida on raske.

SEL HAIGUSEL võivad olla järgmised psühholoogilised põhjused: tööprobleemid, sotsiaalsete kontaktide nappus, halvad suhted teiste inimestega, rahapuudus, üksildus ning eksistentsiaalsed ja muud mured. Haiguse tekkepõhjused on erinevad ja nende väljaselgitamine võtab aega. Sageli on väga raske öelda, mis põhjustab konkreetse inimese depressiooni.

Ei ole hea olla olukorras, kus elus valitseb segadus ja mõtlemine ei ole enam terve. Võib ainult ette kujutada, mismoodi tunneb ennast inimene, kellel hommikul ärgates ei ole tahet ja jõudu argitoimetusi alustada ning kõige tipuks pole tal mitte kedagi peale iseenda.

Üksindus süvendab masendust veelgi. Osa depressioonis inimesi konutab palju kodus, sest neil on vähe sotsiaalseid kontakte ja kuhugi ei ole minna. Pidevalt üksi olla on tervisele kahjulik ja kurnab. Üksi olles soovib inimene teistega koos olla, aga kui ta seltskonda satub, võib ta end seal halvasti tunda, sest seltskond on harjumatu.

Mõnele inimesele meeldib üksi olla, kuid kõige üksildasemgi vajab teisi enda lähedale.

PEAB TÕDEMA, et depressioon on väga keeruline haigus, kuid seda saab edukalt ravida psühhoteraapia ja ravimite abil. Õige ravi korral on võimalik sellest haigusest paraneda.

Kui kahtlustate endal olevat depressiooni, oleks esimene mõistlik samm minna psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule, nemad oskavad teid aidata.

Elu on siiski elamiseks, mitte piinlemiseks. Kui ise ennast aidata, muutub kõik ja muremõtted taanduvad.