Juhtkiri: Tere, tuli!

Laulupeo tuli rändab tormilaternas. Foto: Sille Annuk / Postimees

Valga maavanem Kalev Härk annab täna keskpäeval Pikasillas Viljandi maavanema kohusetäitjale Tõnis Kortsule sümboolselt üle laulupeotule, mis on nüüdseks viis päeva mööda jõgesid ja Võrtsjärve Tartust pealinna poole seilanud. Eelseisva öö veedab tule saatjaskond Tarvastu vallas Suislepas, kus sel puhul peetakse rahvapidu.

Tule liikumine läbi Eesti Tallinna on juba paarkümmend aastat olnud suurte üldpidude sissejuhatus. Seda traditsiooni võib julgesti pidada Eestile ainuomaseks. Selle kaudu antakse inimestele kümneis paigus märku, et suursündmus on algamas ning kõik on sinna teretulnud.

«Sakalal» on hea meel, et tänavu otsustati pealinna liikuda mööda veeteid ning see toob tule tervelt kuueks päevaks ka Viljandi maakonda. Vesitsi rändajatel seisavad ees katsumused Lõuna-Eestile iseloomulikel kitsastel ja käänulistel jõgedel. Mõnes kohas, näiteks enne Viljandit, ei pääse nad ka haabjate kuivale maale tõstmisest.

Ehkki ametlikult võtab maakond tule vastu täna, tuleb korrektsuse huvides märkida, et ühe öö on selle saatjaskond juba Viljandimaal veetnud, olles ankrusse heitnud Kolga-Jaani vallas Võrtsjärve väravaks kutsutavas Jõesuus.

Pealiskaudsel lähenemisel võib seesugune tule sõidutamine tunduda mõttetu vigurdamisena, mille peale asjatult raha ja energiat kulutatakse. Ent kui mõelda, millist sümboolset rolli on tuli eluallikana eestlaste kultuuris aastatuhandeid kandnud, pole see sugugi tühipaljas mäng, vaid on hea võimalus taas kinnitada rahva ühtekuuluvustunnet ja tõsta esile laulupidude auväärset traditsiooni.

Raskustest hoolimata on meil, mille üle rõkata ja millele kaasa elada!

Suure peotule süütamine kõigepealt tantsupeo staadioni ääres ja hiljem lauluväljakul on žest, mida jälgitakse hingevärinal ning milleta ei kujutata neid UNESCO kultuuripärandi nimistusse kuuluvaid pidusid ette. Mingem siis ja tervitagem tuld!