Kesine töötasu hõrendab patrullipolitseinike ridu

Politseinikud. Pilt on illustratiivne. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Viimaste kuude jooksul on tööpostilt lahkunud nii mõnedki väärt Viljandi politseiametnikud. Maakonna politseijuhi sõnul ei ole see korrakaitse stabiilsust siiski veel päris kriitilise piirini viinud.

Politseinik, kelle isik on Sakalale teada, rääkis, et seis politseimajas muutub järjest kehvemaks ja lahkujaid on mitu.

«Kes läheb Tartusse kõrgema palga peale, kes hakkab autojuhiks,» ütles ta. «Üks mees ei tulnud juulis enam pärast ajateenistust politseisse tagasi, teine jääb aasta lõpuks pensionile.»

Tema jutu järgi on politseimajas ringi liikunud kiri, milles teatatakse, et iga päev pole patrullis enam võimalik kahte politseinikku kasutada, mistõttu tuleb appi kutsuda abipolitseinikud.

Lahkujaid tuleb veel

Kolm kindlat lahkujat patrullist ei ole anonüümsust palunud politseiniku väitel aga kõik. «Majasiseste juttude põhjal on veel minejaid, sest koosseis on väike ja nii suure koormusega ei olda enam nõus töötama.»

Tema sõnul on peamine probleem selles, et madala palga tõttu lahkujate asemele ametnikke ei tule ja töökoormus jagatakse allesjäänud töötajate vahel. Praegu töötab politsei- ja piirivalveameti andmetel Viljandi politseijaoskonnas 11 patrulli- ja seitse liikluspolitseinikku, kellele lisandub neli välijuhti ja kuus spetsialisti, kes moodustavad kokku patrullteenistuse.

Anonüümse politseiniku ütluse järgi näitab Viljandi jaoskonna keerulist seisu seegi, et augustist alates pole Pargi tänav 1 maja enam nädala sees ööpäev läbi avatud nagu seni ning edaspidi on inimestel võimalik öösel avaldusi esitada vaid nädalavahetuseti.

Viljandimaa politseijuht Alvar Pähkel kinnitas, et probleem on olemas, kuid süüdistada ei ole selles peaaegu kedagi.

«Endiselt ei suuda patrullipolitseiniku palk võistelda erasektori palgaga ja lahkujaid ikka on,» tõdes ta, kuid toonitas, et on olnud ka praegusest hullemaid olukordi. «Eelmisel aastal oli meil oktoobrikuus korraga viis lahkujat, kes leidsid endale tasuvama töökoha,» tõi politseijuht näite.

Tema jutu järgi ei minda ainult erasektorisse. 1. septembrist lahkuv senine patrullipolitseinik läheb Tartusse avariitalitusse, kus makstakse suuremat palka. «Missioonitundest saab tööd teha nii kaua, kuni sellega pere ära toidad,» nentis Pähkel.

Politseijuhi sõnul on väär öelda, et olukord on katastroofiline. «Jutt ringkirjast, mis väidab, et patrulle täies koosseisus enam välja panna ei saa, on täielik jama,» lausus ta.

Pähkli kinnitust mööda ei ole jõutud piirini, mis ei võimaldaks minimaalset ehk kaht patrulli korraga töös hoida. «Kui selline piir ükskord kätte jõuab, tuleb mõtlema hakata, kuidas edasi,» lisas Pähkel. Ta ei soostunud Sakalale ütlema, mitu inimest patrullist veel lahkuma peaks, et olukord kriitiliseks muutuks.

Anonüümse politseiniku sõnul on kriitiline piir siiski käes, sest juba mõnda aega pole Viljandi politseil ressurssi, et patrulle täies koosseisus välja panna, ja lisaks tuleb kutsuda abipolitseinikud. «Sageli on nii just töörohketel aegadel, näiteks nädalavahetustel,» kirjeldas ta. «Vahel on isegi mõlemas patrullis üks abipolitseinik. Majas kutsutakse neid poolikuteks patrullideks, sest abipolitseinikul pole nii palju õigusi kui patrullipolitseinikul.»

Pähkel lükkas selle väite resoluutselt ümber. «Viljandi politsei kasutab abipolitseinikke ainult eriolukordades, kui näiteks keegi on haigestunud või ei saa muul põhjusel tööl olla.» Tema ütlemist mööda on abipolitseinikud vahel ka rahvarohketel üritustel appi tulnud, kuid sellega nende funktsioon ka lõpeb.

Öösiti aitab välijuht

Pähkel kinnitas väidet, et politseimaja on nädala sees kinni, aga sellest kerkiv probleem pole tema sõnul suur. «Praegu töötatakse tehnilise lahenduse kallal, mis võimaldab politseimajja öösel siseneda soovival inimesel ühendust võtta välijuhiga, kes saab siis kohale tulla,» kirjeldas ta.

Politseijuht kordas, et olukord ei ole traagiline. «Lähiajal on oodata paari politseiniku naasmist lapsepuhkuselt ja tõenäoliselt üsna pea liitub meie meeskonnaga üks Viljandisse kolinud mees,» oli ta optimistlik.

Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna juhataja Aivi Sirp ütles Sakalale, et politseinike, aga ka teiste eestimaalaste turvalisust tagavate inimeste töö tasustamine on riigile kahtlemata väga tähtis ning iga täitmata töökoht siseturvalisuse valdkonnas kahandab inimeste turvatunnet.

Sirp rääkis, et häid ja võimekaid inimesi tööl hoida on tähtis nii politsei- ja piirivalveametile kui siseministeeriumile, seetõttu viidi selle aasta algul esimesena nimetatus lõpule palgareform. «Ühena vähestest Euroopa Liidu riikidest õnnestus Eestil suunata riigieelarvest lisaraha politseinike palkade ühtlustamiseks ja tõstmiseks — kokku ligi 7 miljonit eurot,» kõneles Sirp. «2014. aasta eelarvelised võimalused selguvad aasta lõpuks, kuid praegust seisu hinnates võib olla juba kergelt optimistlik.»