Esmaspäeva õhtul peatus laulupeo tuli Ulila kuulsas suveaias. Seljataha oli selleks ajaks jäänud jäänud ränk päev, mil pisteti rinda tugeva vastuvoolu, puhangulise vastutuule ning vihmaga.
Tule teekonna algus osutus rängaks
16. juuni 2009, 12:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laevakirjasaatja Karin Kanariku sõnul aitas päralejõudmise rõõmsaks muuta Puhja valla rahvas, kes laulupeo tuld spetsiaalselt selleks tarbeks ehitatud väiksel kail südamlikult tervitas. Seejärel sündis kohapeal improviseeritud rongkäik, mille alguses liikusid tuli ja lipud ning nende järel kohalikud koorid ja huvilised. Väidetavalt oli see ajaloos esimest korda, kui Ulilas toimus laulupeo rongkäik.
Päev Emajõel oli sõudjatele raske. Omamoodi sportlik saavutus oli hommikune Amme jõest väljatulek, mida võrreldi suure paadiga kosest läbitulekuga. Pootsman Mati Raamatu kirjelduse järgi oli tuul tugev ja puhanguline, mis tähendas ränka katsumust sõudjatele: kui poleks täie auruga tööd teinud, oleks paat seisma jäänud. Ühe tõeliselt tugeva puhangu ajal juhtus koguni, et tuul lükkas suure viikingipaadi peaaegu kaldasse.
Samas kiitis Mati Raamat spetsiaalselt laulupeotule viimiseks Ants Johansoni kirjutatud regilaulu, mida lauldi pikal vastutuulelõigul ja mille taktis oli hea sõuda. Laulu vägi olevat olnud sedavõrd mõjus, et ei pandud enam tähelegi, et tuul aina tugevneb ja sõudmine raskemaks muutub. Tuulehoogudega aitas Turmil võidelda ka lootsik Hermiine Rääbis, kes suurt paati tagant tõugata püüdis.
Üks viikingipaadi sõudjatest Jaagup Harju sai esmaspäeval ka peopesad villi. Tema sõnul tuli päris kõvasti pingutada. Aerud on ju rasked, tehtud suurtele merekarudele ja nii see läks, et kolme tunniga olid noormehe käed villis. Käsi seoti sidemeisse ja edasi sõudmine tuli unustada.
Ehkki teisipäeva õhtul põikab laulupeo tuli korraks Suure Emajõe alguses Jõesuus ka Viljandimaa territoriaalvette, liigutakse kolmapäeval kell 9 sealt edasi Valgamaa poole.
Kell 12 võõrustab Eesti Maaülikooli limnoloogiajaam Rannus seilajaid ülikooli rektor Mait Klaassen. Samas peetakse lõunapausi ja uudistatakse järvemuuseumi. Kell 14 starditakse taas veeteele ning kalepurjeka pardale asub ka Tartu maavanem Esta Tamm, et viia tuli Valgamaale.
Kella 17 paiku on Valgama piiril Väikese Emajõe suudmes kaatriga tulel vastas Valga maavanem Kalev Härk. Koos sõidetakse Soontagale Greete motelli, kus kell 19 on tule üleandmise tseremoonia Tartumaalt Valgamaale.
Järgneb rahvapidu, mida juhib Arlet Palmiste. Esinevad Puka-Tõlliste segakoor, Tõrva rahvakoor ja naiskoor ning Puka uus segakoor, meeskoor ja naisansambel. Samuti astuvad publiku ette Nõuni, Puka, Kreeni ja Valga kantritantsijad ning Tõrva rahvamuusika ansambel.