Akadeemia saab hakkama uute seksikate õppekavadeta

Foto: «Sakala»

Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rüppe astumist on kinnitanud 141 värsket tudengit, kellele ei pakutud tänavu ühtegi uut õppekava.

Kooli õppedirektori Harry Illaku sõnul on kultuuriakadeemiale tähtsad stabiilsus ja traditsioonid. «Uusi ja seksikaid õppekavu ei ole meil eelmise aastaga võrreldes ellu kutsutud,» nentis ta ja lisas, et praegusel kõrgkoolide ja õppekavade piiramise ajajärgul oleks naiivne midagi muud oodata.

Avalduste arv pole indikaator

Akadeemia päevasesse õppesse esitati 311 avaldust ja eksameid tuli sooritama 233 tudengikandidaati. Nagu tavaks on saanud, oli kõige suurem konkurss teatrikunsti erialal, kuhu õppureid võetakse üle aasta. 21 kohale pretendeerimiseks saadeti seekord 103 avaldust.

Teisalt leidus hulk õppekavu, millele tuli vaid mõni sooviavaldus enam, kui oli õppekohti. Näiteks koolimuusika ja rahvusliku metallitöö erialale tuli vastavalt 9 ja 13 avaldust ning vastu võeti 6 ja 11 tudengit.

Illak ei leia, et see näitaks tugevat konkurentsi ainult mõnes osakonnas. Etenduskunstides ja kultuurhariduse osakonnas on igale õppekohale 1,75—4,9 tudengit. Neist väikseim konkurss oli huvijuhi-loovtegevuse erialal ning suurim teatrikunstis. Seevastu muusika ja filmikunsti helitehnoloogiate õppekaval on kandidaadi jaoks rohkem kui üks koht — 1,43.

«Vastuvõtu puhul esitatud avalduste arv ei ole kõige olulisem indikaator. Oluline on see, kui motiveeritud on avalduse esitaja,» nentis Illak. Ta rääkis, et on populaarsemaid ja atraktiivsemaid erialasid ning neid, millel õppimine nõuab pühendumist ja mis on seetõttu paljudele sobimatud. «Varasemate aastatega võrreldes ei ole midagi oluliselt muutunud.»

Täpne arv selgub alles augustis

Viljandi pärimusmuusika festivali korraldaja Ando Kiviberg, kes lõpetas kooli 1994. aastal  pärimusmuusika erialal, märkis, et temaga koos lõpetas veel vaid kuus inimest. «Muusikuid pole kunagi korraga palju õppinud.»

Muusikaosakonna juhataja Tuulike Kivestu kinnitas, et pole vale pidada džässmuusika õppekavale proovijate arvu kesiseks ja konkurentsi olematuks. «Ei olnud selline aasta, nagu lootsime,» märkis ta. Teisalt leidis ta, et pärimusmuusikasse olid väga tugevad sisseastujad. «Kui komisjon näeb, et inimene ei sobi, ei võeta teda üldse vastu,» nentis Kivestu. «Aastad on erinevad, kuid nii palju tudengeid pole juba ammu vastu võtnud,» kiitis ta tänavuste pärimus- ja koolimuusika õppekavale astujate taset.

Kuigi kandidaatidel oli kohustus kinnitada oma õppimaasumine 19. juuliks, ei saanud Harry Illak veel öelda, kui palju tudengeid kooli lisandus või kui palju on neid koolis kokku. «Toimumata on veel avatud ülikooli vastuvõtt, mis muudab kindlasti immatrikuleeritavate koguarvu,» selgitas õppedirektor. Ta lisas, et koolis on võlglasi, kes saavad 1. septembrini puudujääke likvideerida.

Siiski võis ta öelda, et kooli nimekirjas on 258 tudengit, kes lähevad infohariduse osakonna Tartusse kolimise tõttu sealse ülikooli õpilaste loetellu.

Illaku ütlemist mööda oli 23. juulil koostatud aruande järgi oma õppimatulekut kinnitanud 124 rakenduskõrgharidus- ja bakalureuseõppe tudengikandidaati. 12 inimest soovib astuda eestikeelsesse ning viis võõrkeelsesse magistriõppesse, mis käib inglise keeles.

Tänavused vastuvõtuarvud on kindlad pärast avatud ülikooli vastuvõttu, mis on augustis. Käesoleval aastal on kultuuriakadeemias avatud ülikooli õppevormis võimalik õppima asuda huvijuhi-loovtegevuse õpetaja ning koolimuusika õppekavadel. Õppedirektor märkis, et avatud ülikooli avalduste arv on prognoosimatu, kuid kindel on see, et võimsust on neil 16 avatud ülikooli tudengi vastuvõtmiseks.