Meie väikesed veresooned räägivad tervisest palju

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mida sirgemad on kapillaarid, seda parem. Punase tipuga ketiahelaid meenutavad kapillaarid viitavad vajadusele menüüd muuta ja liikumisharjumusi parandada.
Mida sirgemad on kapillaarid, seda parem. Punase tipuga ketiahelaid meenutavad kapillaarid viitavad vajadusele menüüd muuta ja liikumisharjumusi parandada. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kui vaadelda väikesi veresooni ehk kapillaare mikroskoobi all, räägivad need meie tervise kohta rohkem, kui aimata oskame. Ütlevad ka seda, mida kardame endale tunnistada või ei taha teada.

«Inimene elab seni, kuni elavad tema veresooned,» ütles tuntud bioloog Nobeli preemia laureaat Alexis Carrel juba eelmise sajandi algul.

Tartu ülikooli meditsiinilise biokeemia professor doktor Mihkel Zilmer ja tema kolleegid korraldasid äsja eestimaalaste veresoonte uuringu. Sellest ilmnes, et peamised haigestumise põhjused on vale toitumine ja vähene kehaline aktiivsus.

Lisaained on kurjast

Mõlema targa mehe tõdemusele viitab ka traditsioonilise Hiina meditsiini konsultant Aivar Villems, kui annab Järvamaale Sargvere mõisa kogunenud tervisehuvilistele võimaluse oma kapillaaride kohta rohkem teada saada.

Ta palub asetada kapillaaroskoobi alla vasaku käe neljanda sõrme ja väikesel ekraanil avaneb kapillaaride pilt. Mida sirgemad on sooned ja mida kiiremini veri liigub, seda parem. Punase tipuga ketilülisid meenutavad ahelad viitavad vähesele liikumisele ning ühekülgsele ehk ebatervislikule menüüle.

Nii mõneltki uurib Villems joodava vee koguse kohta ja soovitab seda rohkem tarbida. Kapillaaroskoop ütleb Villemsile sedagi, et kui jalgade kapillaare pole näha, siis inimesel käed ja jalad külmetavad.

Aivar Villems peab eestlaste veresoonte seisundit kehvapoolseks. Kehtib seaduspära, et mida nooremad, seda kehvemad. «Kõige ilusamad kapillaarid olid ühel 85-aastasel proual, kes on rõõmsameelne ja positiivse ellusuhtumisega, liigub palju ja osaleb kohalikus seltsielus,» räägib ta.

Nooremapoolsete inimeste veresoonte viletsat seisukorda põhjendab Villems kiirtoidu ja kahjulike lisaainetega. «Me mürgitame end, süües naatriumglutamaati (E621) sisaldavatest puljongikuubikutest valmistatud suppi,» toob ta näite.

Villemsi ütlust mööda põhjustab naatriumglutamaat niinimetatud Hiina restorani sündroomi, mille tunnused on südame pekslemine, pearinglus, näo punetus, lihase- ja liigesevalu ning migreeni laadi peavalu.

Sellest teemast huvitatuil soovitab ta lugeda Olga Butakova raamatut «Tervise saladused».

Villemsi arvates tuleb menüüst välja jätta kõik, mis sisaldab lisaainet E951 ehk aspartaami. «See mõjutab otseselt meie väikeaju tegevust ja seega emotsionaalset tasakaalu. Mõistagi on kõik energiajoogid meie organismile väga kahjulikud,» kinnitab ta.

Igaüks vastutab ise

Samuti räägivad kapillaarid Aivar Villemsile eestlaste suurest suhkrulembusest. Väga tähtsaks peab ta mõtteviisi muutust. «Tarbides magustatud jooke, ei mõtle me, mida need teevad meie vere või neerudega. Suhkur lagundab hambaid, põhjustab ülekaalulisust, soodustab vähi, diabeedi ja südamehaiguste teket, nõrgestab immuunsüsteemi ning kutsub lastel esile käitumishäireid, õpiraskusi ja vägivaldset käitumist,» loetleb hiina meditsiini asjatundja.

Villemsi meelest ei tohiks veeretada vastutust oma tervise eest nüüdismeditsiini kaela. «Parem on haiguste tekke põhjustes selgusele jõuda, sest oma tervise eest vastutab igaüks ise,» arvab ta.

Sümptomid, mille korral inimesel endal on võimalik veel midagi oma tervise heaks ära teha, on unisus, väsimus ja  emotsionaalne tasakaalutus.

Mitmekülgse toitumise ja piisava füüsilise aktiivsuse kõrval on äärmiselt tähtsad puhkuse ja töö õige vahekord ning positiivne ellusuhtumine. Aivar Villems toob näite Hiinas tehtud uuringust, kus selgus, et vähki haigestunutest 60 protsenti olid olnud pidevalt stressis ega naeratanud üldse.

SOOVITUSED

Viis asja, mida tuleks tervena püsimiseks iga päev teha.

• Liikuge 8—10 kilomeetrit.

• Jooge vett pool tundi enne sööki ja vähemalt kaks tundi pärast sööki. Päevane veekogus olgu 30 milliliitrit kehakaalu kilogrammi kohta.

• Naeratage ja olge rõõmsameelne.

• Sööge tervislikult, ärge nälgige. Söök peab olema naturaalne, niisugune, mis rikneb nagu vanaema lehma piim, kui jätta see toatemperatuuril seisma.

• Jälgige oma keha ja ennetage haigusi.

Allikas: Aivar Villems

Märksõnad

Tagasi üles