Meie väikesed veresooned räägivad tervisest palju

Mida sirgemad on kapillaarid, seda parem. Punase tipuga ketiahelaid meenutavad kapillaarid viitavad vajadusele menüüd muuta ja liikumisharjumusi parandada. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kui vaadelda väikesi veresooni ehk kapillaare mikroskoobi all, räägivad need meie tervise kohta rohkem, kui aimata oskame. Ütlevad ka seda, mida kardame endale tunnistada või ei taha teada.

«Inimene elab seni, kuni elavad tema veresooned,» ütles tuntud bioloog Nobeli preemia laureaat Alexis Carrel juba eelmise sajandi algul.

Tartu ülikooli meditsiinilise biokeemia professor doktor Mihkel Zilmer ja tema kolleegid korraldasid äsja eestimaalaste veresoonte uuringu. Sellest ilmnes, et peamised haigestumise põhjused on vale toitumine ja vähene kehaline aktiivsus.