Mulkide ühinemine jätaks Võrtsjärve ja Valgamaa lõhkise küna ette

Foto: «Sakala»

Euroopa rahaga maaelu toetavas Leader-programmis seni eri ühendustesse kuulunud mulgid soovivad üheks suureks ja võimsaks rühmaks liituda. Paraku võib see tuua muret Valgamaa ja Võrtsjärve-äärsetele omavalitsustele.

Seni kuulusid Paistu, Halliste, Abja-Paluoja ja Karksi vald ning Mõisaküla linn Mulgimaa arenduskotta, Tarvastu vald oli Võrtsjärve ühenduse ja Pärsti vald Rohelise Jõemaa liige ning Valgamaale jäävad omavalitsused kuulusid Valgamaa partnerluskogusse. Kõik nimetatud organisatsioonid on mittetulundusühingud.

Kutse leidis vastuvõtu

Hiljuti tegid Paistu vallavolikogu ja Mulgimaa arenduskoda Mulgimaa omavalitsustele liitumiseks ühispöördumise. Tarvastu vallavolikogu otsustaski oma viimasel istungil Võrtsjärve ühendusest välja astuda ja Mulgimaa arenduskojaga liituda.

«Soovime jõulisemalt kanda Mulgimaa kuvandit ühtses organisatsioonis,» põhjendas otsust Tarvastu vallavanem Alar Karu. «Koondumine võimaldaks tegelda Mulgimaa kui terviku arenguga nii kultuuri kui majanduse valdkonnas, mitte jääda vaid Leaderi piirkonna toetust jagavaks organisatsiooniks.»

Paistu vallavanema Ene Saare sõnutsi on praegu liitumiseks parim hetk, sest 2015. aastal käivitub Leaderi programmi uus tegevusperiood. «On mõistlik hakata välja töötama järgmise perioodi strateegiat, mis hõlmaks kogu Mulgimaa valupunkte, kaasates kõigi piirkondade kolme sektori esindajaid.»

Mulgi talu saaks hoogu

Arenduskojaga liitumise otsuse on Valgamaal teinud Helme vald ning valmisolekut selleks on ilmutanud Põdrala ja Hummuli vald ning Tõrva linn.

Hummuli vallavanem Enn Mihhailov ja Põdrala vallavanem Aivar Uibu avaldasid lootust, et ühinemine aitaks leida raha Helme vallas Ala külas Sooglemäel asuva Mulgi talukompleksi ja külastuskeskuse arendamiseks. Praegu on see ettevõtmine soikunud. Nende hinnangul hakkaks ühiselt hammas paremini peale ka teistele suurprojektidele.

Uibu sõnutsi ei või välistada, et kunagi kaugemas tulevikus viib praegune ühteheitmine ka suure Mulgi valla tekkimiseni.

Valimiste järel Viljandi vallaga ühineva Paistu valla vanema Ene Saare arvates võiks Mulgimaa tegevusrühmaga liituda ka tekkiv suurvald. Praegu kuuluvad Saarepeedi ja Viiratsi vald Võrtsjärve ühendusse ning Pärsti vald on Rohelise Jõemaa koosseisus.

«Üksikute projektide maht liitumisega ei suurene — maksimumpiir on ette antud,» selgitas Ene Saar. «Usun, et Mulgimaad tervikuna vaadates annab see siiski tublisti juurde. Kui mulgi instituut panustab eelkõige kultuurisse ja keelesse, siis Leader rahajagajana võimaldab toetada ka ettevõtlust.»

Tema jutu järgi terendab järgmisel aastal riigilt Mulgi programm. Seega tasub mulkide asja ajada veelgi kontsentreeritumalt ja ühtselt.

«Sügisel asutakse looma mulgi märki ettevõtete tarbeks. Seda tehakse Leaderi rahastamisega. Tulevikus oleksid sellised ühisprojektid hõlpsamad. Uuel programmiperioodil peamegi panema põhirõhu ettevõtlusele. On oluline, et suudaksime ettevõtjatele rohkem rahalist tuge pakkuda,» tõdes Ene Saar.

Viljandi suurvald teelahkmel

Seda, kuhu Viljandi vald kuuluma hakkab, otsustab uus volikogu sügisel. Ene Saare hinnangul tuleb tõenäoliselt rebimine Võrtsjärve ühenduse ja Mulgimaa arenduskoja vahel.

«Oleme ministeeriumiga rääkinud ka määruse muutmisest nii, et liituvad omavalitsused võiksid kuuluda mitmesse tegevuspiirkonda. Seega Paistu ja Pärsti piirkonna külad saaksid kuuluda Mulgimaa koosseisu ning Saarepeedi ja Viiratsi Võrtsjärve ühendusse,» selgitas Saar.

Ene Saar ja Alar Karu tõid vägeva trumbina välja asjaolu, et tegevusrühma paisudes on võimalik märksa rohkem ressurssi panna juhtimisse. «Tekiks üks tugev organisatsioon, mille vedur oleks kolmest-neljast väga võimekast inimesest koosnev meeskond,» ütles Saar.

Juhul kui mulkide plaan täiel määral teoks saab, seisaks Võrtsjärve ühendus aga lõhkise küna ees, sest sinna kuuluvate omavalitsuste elanike arv ei ületaks enam nõutavat minimaalset ehk kümmet tuhandet — jääks 8000 inimest.

Mittetulundusühenduse tegevjuht Karl Õmblus arvas, et seda siiski ei juhtu, sest Viljandi valla puhul on tema hinnangul loogilisem Võrtsjärve ühendusega liitumine. Õmbluse sõnutsi on teoreetiline võimalus, et tehakse ka erisus või liitub nendega keegi mujalt.

Muret tuleviku pärast väljendas aga Valga maavanem Margus Lepik. «Mulle maakonna lõhkirebimine ei meeldi.

Leader hõlmab tervet maakonda ja oleme saanud teoks teha palju ühiseid asju. Kui selle teema arutamiseks oli kohtumine, küsisin, mis saab mulkide ühinemise korral ülemaakondlikest asjadest. Sellele ei osanud keegi konkreetselt vastata.»

Margus Lepiku jutu järgi teeb Võrtsjärve ühendus ponnistusi, et Valgamaalt omavalitsusi endale meelitada. Kui see korda läheb, jääb osa Valgamaa valdu omaette. «Võimalik, et Valgamaa Mulgimaa piirkonda kuuluvatele omavalitsustele on ühinemine kasulik, aga juhul kui ülejäänud maakond kaotab, ei saa ma seda ettevõtmist toetada,» nentis maavanem.

Mis on mulgi identiteet?

«Olen ise juurtelt mulk, aga mulle tundub, et mulgi identiteet ei ole eriti tugev, vastasel korral oleksid mulgid juba ammu koos,» rääkis Karl Õmblus. «Setudega me võistelda ei suuda, nendel on teistsugune elu ja hingelaad ning tavad hästi säilinud.»

Tema arvates saab mulgi asju ajada ka üle piiride. «Ma ei näe, miks oleks vaja olemasolevaid struktuure lõhkuda? Selleks oleks vaja väga tugevaid argumente, aga neid ma ei näe. Võime kõigis Eesti koolides hakata mulgi keelt õpetama, aga see ei tee inimesi veel mulkideks ega too mulgi tunnetust.»

Õmblus leiab, et Viljandi valla minek mulgi märgi alla oleks meelevaldne. «Setud ei ole kunagi oma keelt ja kultuuri häbenenud. Meil on natuke vastupidi olnud. Mis see mulgi identiteet praegu üldse on peale selle, et omavalitsuste juhid armastavad koos presidendiga Mulgi kuube kanda?» küsis ta.

Ene Saar sõnas, et mulkidel on Mulgimaa arenduskojaga liitudes plaan luua ühtne tugev Mulgi maaelu arenguorganisatsioon.

ARVAMUS

LEMBIT KRUUSE,
Viljandi maavanem

See on suurepärane plaan, mis annab mulgi asja ajamisele tuult tiibadesse. See oleks vapustavalt tore, kui ühinemiseni jõutaks. Administratiivsed piirid muutuvad nii ehk naa iga päevaga järjest vähem tähtsaks. Olen märganud, et Valgamaa Mulgimaa osadel on mulgi asja ajamise huvi tihti suuremgi kui Viljandimaa valdadel.