Ametiühingute keskliit vaeb soomlastega ühisühingu loomist

Praegu on ehitussektor Eestis ametiühinguga katmata. Soome ehitajate ametiühinguga ühisorganisatsiooni loomine võiks seda olukorda muuta. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eesti ametiühingute keskliit on alustanud Soome ehitajate ametiühinguga läbirääkimisi ühisorganisatsiooni loomiseks, et meie ehitustöölistele oleks kättesaadav samasugune abi, nagu pakuvad põhjanaabrid.

Eesti ametiühingute keskliidu (EAKL) esimees Peep Peterson selgitas, et arutelu on alles algusjärgus ning selle küsimusega on kavas edasi minna sügisel, kuid ta kinnitas, et EAKL on tõepoolest asunud otsima kontakte, mille abiga luua Eestisse arvestatava sõnaõiguse ning hea teenustekomplektiga ehitajate ametiühing.

Juunis «Sakalale» antud usutluses tõdes Peterson, et osa suuri töövaldkondi on praegu siinmail ametiühingutega katmata. Pangandusvaldkonna kõrval tõi ta välja just ehitussektori.

Abi ja toetused

Peep Petersoni sõnul oleks Eesti ja Soome ehitajate ühisühingu suur pluss asjaolu, et nii saaks Maarjamaa ehitustöölistele muuta kiiresti kättesaadavaks juriidilise abi ja mitmesuguste fondide toetused. Samuti võiks soomlastega kahasse tegutsemine soodustada eestlastest ehitajate ametiühingusse astumist.

«Soome ehitajate ametiühing on kindel kaubamärk,» hindas ta. «Liikmelisuse suurenemine on selle võrra tõenäolisem, et Soome ametiühingul on suurem usaldusväärsus kui nii-öelda tühjalt kohalt tekkinud ühingul.»

Põhjanaabrite ehitajate ametiühingu kodulehe andmeil on see 85 000 liikmega üks suuremaid sealse ametiühingute keskliidu organisatsioone.

Selliste rahvusvaheliste ametiühingute loomises pole maailmas midagi erakordset. Peep Peterson tõi näiteks, et Kanadal ja USA-l on selliseid ühisühinguid palju, samuti on need levinud Põhja-Aafrikas. Näiteks transpordi valdkonnas, eriti merenduses, on riikidevaheline väga tihe koostöö tema andmetel täiesti tavaline.

Peep Petersoni ütlemist mööda soodustab Eesti ja Soome ühisametiühingu toimimahakkamist asjaolu, et paljud Eesti ehitajad käivadki Soomes tööl. Maailmapraktika on tema sõnul näidanud, et rahvusvahelise ametiühingu õnnestumises mängib rolli just kahasse toimetavate riikide tööjõuturu ühtsus.

Asjaolus, et Soomes makstakse tunduvalt kõrgemat palka kui Eestis, Peterson takistust ei näe. Tema hinnangul võiks ühise ametiühingu loomine muuta põhimõtted, mille järgi Eestis töölepinguid sõlmitakse, Soome omadega sarnaseks. «See, et töötasud on Eestis ja Soomes erinevad, on paratamatus.»

Aitaks parandada tööolusid

Küsimusele, kas soomlastega ühise ehitajate ametiühingu loomine võiks aidata Eestis ka näiteks tööohutusnõuetest kinnipidamist parandada, vastas Peep Peterson, et üleöö midagi kindlasti ei muutuks.

«Ka Soomes leidub piisavalt ehitusobjekte, kus neid reegleid ei järgita. Eriti kui seal on võõrtööjõud, kellel on ka endal sellest ükskõik,» rääkis Peterson. Ta lisas aga, et pikemas perspektiivis võiks usaldusväärne ametiühing ka tööolusid parandada. «Tahan rõhutada, et tööinspektsioon on muutunud järjest tublimaks. Objektide külastamisel tehakse üha paremat tööd.»

Soome ehitajate ametiühingu juhtkonnaga ei õnnestunud «Sakalal» eilse tööpäeva jooksul ühendust saada.

KOMMENTAAR

VILLU MAAMÄGI,
aktsiaseltsi VMT Ehitus juhatuse liige

Võib-olla ei suuda ma pilti tervikuna näha, kuid suhtun ideesse soomlastega ühine ehitajate ametiühing moodustada ettevaatlikult. Leian, et Soome ametiühingud pole sealsele riigile pikemas perspektiivis teps mitte kasulikud.

Iga aasta 1. aprillil teevad nad teatavaks, kui palju sel aastal palka tuleb tõsta, kuid majanduse olukorraga nad alati ei arvesta. Et ametiühingu kätte on koondunud väga suur jõud, jääbki tööandjal üle kolm võimalust: leida palgatõusuks kuskilt raha, hakata inimesi koondama või oma äri uksed sootuks sulgeda.

Olen seni kõigi oma töötajatega palga- ja muud tingimused soliidselt kokku leppinud ning teen seda ka edaspidi. Juhin firmat nii, et ametiühingu sekkumise järele ei teki vajadust.