Mis on kiire hinnakasvu taga

Tõnu Mertsina Foto: Erakogu

EHKKI INFLATSIOON on Eestis aeglustunud, püsib meie hinnakasv Euroopa Liidus kiiremate seas. Kui euroliidus on viimase kümne aasta keskmine harmoniseeritud tarbijahindade (HICP) aastakasv olnud 2,3, siis Eestis 4,2 protsenti. Juunikuine hinnakasv, 3,8 protsenti ehk HICP järgi 4,1 protsenti oli liidu keskmisest enam kui kahe protsendipunkti võrra kõrgem. Seda ületas üksnes Rumeenia.

See on seletatav tõigaga, et meie sissetulekud on teiste Euroopa Liidu riikide omadega ühtlustunud ja tootlikkus on kasvanud kiiremini kui kaubanduspartneritel, ning sellegagi, et mitmel aastal (enne ja pärast kriisi, 2006—2007 ja 2010—2011) on Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) tegelik kasv olnud potentsiaalsest kiirem.

Et meil on väga avatud majandus, kus ekspordi ja impordi osa moodustavad SKP-st üle 90 protsendi, siis konvergeeruvad hinnad kiiremini ja see toob endaga mingil perioodil kaasa kiirema inflatsiooni.