Kurjategijad püüavad eestlaste pangakontosid tühjendada

Foto: SEB pank ja «Sakala»

Viljandlanna Reet Arak sai mobiiltelefonile sõnumi, et ilmnenud ohu tõttu piiratakse tema pangakaardi kasutamist. Hiljem pangast saadud katkendlikust infost võis klient välja lugeda, et tema kontolt oli välismaal üritatud suurt summat kätte saada.

SEB panga seletuse kohaselt sattus Reet Arak tõenäoliselt rahvusvaheliste kurjategijate ohvriks. Raha nad siiski kätte ei saanud.

Panga kommunikatsioonijuhi Silver Vohu sõnul on suvel selliste kuriteokatsete hulk suurenenud ning mõne ohvri kontol on kopsakas summa broneeritud. Juhtumeid, kus keegi oleks rahast tõepoolest ilma jäänud, pole teada.

Kummaline sõnum

8. juulil Reet Arakule tulnud SMS-is oli kirjas, et tema SEB kaardi väärkasutusohu tõttu piirati selle kasutusulatust. Lisaks paluti tal pangaga ühendust võtta ning lisatud oli telefoninumber.

Arak tunnistas, et esialgu tundus see teade talle mingi pettusena. «On ju teada juhtumeid, kus inimestel palutakse helistada ja hiljem selgub, et tegemist on tasulise numbriga,» rääkis ta. Pärast uurimist sai selgeks, et kõnealune number on tõepoolest panga oma.

Kõne panka suurt selgust ei toonud. «Sealt öeldi, et nemad ei näe, milles probleem täpselt oli,» meenutas Arak. Talle selgitati, et välismaalt tulnud vihje järgi oli kontol toimunud midagi kummalist ja pank sulges võimaluse kaarti välismaal kasutada. Selgusetuks jäi, millises riigis Reet Araku kontole ligi püüti saada ja kui suurt summat sealt prooviti välja võtta.

Tal soovitati kaart ära vahetada ning selle vahetamise tasu võttis pank enda kanda. Kui Reet Arak eelmisel nädalal kontorisse kaardile järele läks, püüdis ta veel uurida, mis ikkagi juhtunud oli. Telleri jutust sai klient aru, et tal oli õnnelikult läinud, sest tema kontolt raha ei broneeritud.

«Teller ütles, et Viljandimaal oli palju samasuguseid juhtumeid ning mõnel juhul oli ohvrite pangakontol ka mingi summa broneeritud,» kõneles Arak. «Sain tema jutust aru, et need juhtumid olid minu omaga samal ajal.»

Kaardi andmed Aasiasse

SEB kommunikatsioonijuhi Silver Vohu sõnul ei saa ta pangasaladuse tõttu täpselt selgitada, mida kahtlast pank kirjeldatud juhul märkas. «Midagi väga erakordset ei olnud,» lausus ta.

Suure tõenäosusega võis Reet Arak sattuda skimminguks nimetatava pettuse ohvriks. Selle käigus üritavad kurjategijad kätte saada pangakaardi magnetribal olevaid andmeid. Nad paigaldavad mõne pangaautomaadi või näiteks tankla makseterminali külge seadme ja jäävad lootma, et kliendid seda ei märka. Samal ajal võib läheduses olla ka mõni videokaamera, millega üritatakse salvestada PIN-koodi.

«Tavaliselt pannakse selline seade paariks tunniks ning kurjategijad peavad lootma, et keegi seda aparaati ei märka,» rääkis Vohu. «On olnud ka hulk juhtumeid, kus inimesed on lisaseadet märganud ja meile kiirelt teada andnud.»

Kaardi andmed võivad levida ka mõnel muul moel, näiteks netikauplusest ostes. «Pood võib seejuures olla väga usaldusväärne, aga keegi võib häkkida tema süsteemi ja info varastada,» selgitas Vohu. Andmeid võib lekitada ka kasutaja arvutisse sattunud viirus.

Kui andmed on kurjategijate kätte jõudnud, liiguvad need üldjuhul kiirelt mõnda Aasia riiki, kus siis üritatakse ohvrite kontolt võimalikult suuri summasid kätte saada.  Erinevalt Euroopast kasutatakse Aasias­ ja Põhja-Ameerikas endiselt magnetribaga kaarte. Euroopas on kiipkaardid, kuid selleks, et kaarte saaks pruukida mujalgi maailmas, lisatakse neile magnetriba.

Enamasti tegutsevad petturid Indoneesias, Filipiinidel, aga ka Bangladeshis. Seepärast on nendes riikides tehtavad kaarditehingud siinsete pankade erilise tähelepanu all. Eriti valvsad ollakse juhul, kui inimene on sooritanud äsja kaardiga ostu Eestis ja mõne aja pärast üritab raha välja võtta tuhandete kilomeetrite kaugusel.

«Kui meil tekib kahtlus, blokeerime välismaised maksed ja võtame kliendiga kohe ühendust,» ütles Vohu.