Läinud nädalavahetusel Eesti koondisesse kutse saanud käsipallur Mikola Naum loodab sobiva pakkumise korral karjääri jätkata välismaal.
Mikola Naum kiikab piiritaguseid võimalusi
Möödunud hooaja lõpuni Viljandi käsipalliklubi hingekirjas püsinud ja siit pärit 28-aastane väravavaht tõmbas pärast mõningast pausi taas selga Eesti koondise dressi ning näitas oma oskusi nädalavahetusel Viimsis peetud kahes sõprusmängus Soome rahvusmeeskonna vastu.
«Kutse koondisesse tuli mulle üllatusena,» tunnistas kaks viimast hooaega koduses liigas Chocolate Boysi võistkonna väravat kaitsnud Naum ning nentis: «Muidugi oli mul hea meel. Paraku polnud ma selleks korralikult valmis: pärast Eesti meistrivõistluste finaalseeria lõppu polnud ma õieti trenni teinud, kogu käsipallist vaba aeg oli kulunud perele ja töökohustustele.»
Oma igapäevast leiba teenib Naum sõjaväelasena ning hiljuti viibis ta kaks nädalat õppustel.
Mõlemad Soomega peetud sõpruskohtumised suutis Eesti rahvusmeeskond võita.
«Mis seal salata, Marius Aleksejev on praegu minust paremas mänguvormis,» tunnustas Mikola Naum koondisekaaslast, kellega ta väravavahi positsiooni jagab. «Praegu tuleb käest lastud vorm korralikult taastada, sest koondisel seisavad ees kaks viimast Euroopa meistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiri kohtumist, mis ei tule kindlasti kerged.»
Viimased kvalifikatsiooniturniiri kohtumised peab rahvusmeeskond järgmisel nädalal Norra ja Islandiga.
«Meie võimalused on kasinad, aga peame endast maksimumi andma,» lausus Naum.
Veetnud eduka 2007. aasta hooaja Rootsi Alingsåsi klubi juures, on kodumaale naasnud ja Chocolate Boysi meeskonnaga liitunud Mikola Naum nõus mõistliku pakkumise korral taas välismaale profileiba sööma minema.
«Aga see peab tõepoolest olema korralik klubi hea tasemega liigas,» rõhutas ta. «Seni pole eriti ahvatlevaid pakkumisi olnud.»
Leping Viljandi meeskonnaga peaks Naumil ametlikult läbi saama juuni lõpul ning koos sellega lõpevad ka tema kohustused Chocolate Boysi võistkonnas, kus ta on mänginud klubidevahelise laenulepingu alusel.
«Siis mul käsipallurina enam ühtki siduvat kohustust pole,» nentis ta.
See, et end ameti ja perekonna kaudu pealinnaga sidunud väravavaht taas oma endise kodulinna meeskonna eest väljakule astub, pole eriti tõenäoline.
«Tallinnast Viljandis treeningutel käia oleks keerukas. Pealegi on Viljandis noor ja arenev meeskond ning väga head väravavahid.»