R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Iga puuoksa varju võib jääda avastamist väärt metsarada

Teele Üprus
, reporter
Iga puuoksa varju võib jääda avastamist väärt metsarada
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: «Sakala»

Kuhu mõtled põgeneda hallist linnast

kuhu mõtled pühapuid veel tooma minna

kus veel muutub suhkruks vahtramahl sinu suus?

Nii on laulnud Tõnis Mägi meie suurimast rikkusest — metsast. Üha enam ja enam on meil võimalusi põgeneda hallist linnast metsadesse, rabadesse ja niitudele rajatud matka- või õpperadadele, kus hall argielu ununeb ning päev omandab hoopis teistmoodi värve.

Matkaradu pole loodud üksnes igasse valda, vaid isegi linnadesse. Kohati on valik nii kirju, et ei suuda millegi kasuks otsustada. Seetõttu võiks objektid päevade, kuude või aastate peale ära jagada ning aja jooksul vähemalt oma kodukandis neid kõiki uudistama minna.

Alljärgnevas loos on valik viie maakonna — Pärnu-, Viljandi-, Järva- ja Valgamaa ning Lääne-Virumaa põnevamatest matkaradadest, mille sõelusime välja riigimetsa majandamise keskuse, veebilehe puhkaeestis.ee ja Vikipeedia abiga.

EESTI

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) matkatee on esimene kogu Eesti territooriumi ulatuses kulgev matkarada. 370 kilomeetri pikkune teekond saab alguse Põhja-Eestist Lahemaa rahvuspargist ning kulgeb läbi Kõrvemaa paksude metsade ja ühe Euroopa võimsama soomaastiku, Soomaa rahvuspargi.

Seejärel viib matkatee Pärnumaa metsadesse, kuni jõuab vongeldes mereäärsetesse küladesse ja Liivi lahe kaunitele randadele.

RMK matkatee läbib kuut maakonda, kaht rahvusparki ja üheksat kaitseala ning lõpeb Eesti-Läti piiripunktis Iklas.

Teekond hõlmab radu ja peatuspaiku, kuid pakub ühtlasi palju uut ja üllatavat.

Mõistmaks metsaelu mitmekesisust, soovitab RMK külastada Aegviidu metsi, kus leidub nii küpseid männikuid kui raiesmikke.

Metsa emotsionaalse ja inspireeriva väärtuse tajumiseks saab nautida Kõrvemaa vaateid, mida omal ajal imetles ka Anton Hansen Tammsaare, ning käia Soomaal Hüpassaares, kus leidub paiku, mis inspireerisid suurt loodusearmastajat helilooja Mart Saart.

Raja läbimiseks on võimalik kasutada jalg- või tõukerattaid, hobuseid või ATV-sid.

Matkatee võib läbida ka etapiti.

VILJANDIMAA

1 Ingatsi matkarada

Soomaa kolme kilomeetri pikkune Ingatsi matkarada algab Karuskoselt ja kulgeb piki metsasihti kaheksa meetri kõrgusele Kuresoo rabarinnakule, mis on Euroopa kõrgeim. Ala serval asuvast vaatetornist avaneb kaunis vaade rabaavarustele ja taamal paistvale Toonoja metsatukale. Edasi suundub laudtee maaliliste laugaste vahele, teeb väikese tiiru ning siirdub sama rada tagasi. Retkeks tasub varuda 1,5 tundi.

Mitu puhkeaset ja pinki võimaldavad sirutada jalgu ning teha laukas kosutava supluse.

2 Soomaa rahvuspargi Koprarada

Koprarada algab Soomaa rahvuspargi külastuskeskuse juurest ning viib metsa, koprakuhilate ja -tammide juurde. Kogu ulatuses on võimalik näha kobraste elutegevuse jälgi — nende ehitisi ja langetatud puid. Raja lõpupoole saab tutvuda taimekooslustega.

PÄRNUMAA

3 Rannametsa-Tolkuse loodusõpperada

Rannametsa luited on olnud matkajate seas populaarsed läbi aegade. Tundliku looduse kaitsmiseks ning selleks et külastajatele Luitemaa loodust paremini tutvustada, on sinna rajatud teed ja paigaldatud infotahvlid.

Osaliselt laudteel kulgev 2,2 kilomeetri pikkune ringikujuline õpperada läbib nii luitemännikut kui Tolkuse raba ning viib sealse suurima laukani, mille mõõdud on umbes 96 x 210 meetrit. Lähedal paikneva Eesti kõrgeima luite, Tornimäe harjale on rajatud 18 meetri kõrgune vaatetorn, mille tipus olija viibib merepinnast enam kui 50 meetri kõrgusel ning võib näha 50 kilomeetri kaugusele. Selge ilma korral paistab sealt kätte isegi Kihnu saar.

4 Nedrema õpperada

Nedrema puisniit on üks Eesti ja kogu Euroopa suuremaid. 1998. aastal alustatud taastamistööde tulemusena on sealse niidetava ala suurus kasvanud ligi saja hektarini.

Õpperajal saab jalutada, nautida looduse ilu ja liigirikkust ning näha paljusid kaitsealuseid taimi.

Puisniidud on inimtekkelised aastasadade jooksul kujunenud liigirikkad pärandkooslused. Nendes hõredates pargitaolistes puistutes tehti heina, karjatati loomi ning korjati ravimtaimi, marju ja seeni. Põhja-Euroopas laialt levinud puisniitude hävimise peapõhjus on XX sajandil alanud põllumajanduse intensiivistumine.

LÄÄNE-VIRUMAA

5 Jäneda Presidendi matkarada

Lääne-Virumaal asuv Presidendi matkarada on 10 kilomeetri pikkune Aegviidust algav ning läbi Nelijärve Jänedale kulgev metsarada. Seal korraldataval populaarsel Presidendi suusamatkal osaleb ka Arnold Rüütel, kes oli Eesti Vabariigi president aastatel 2001—2006.

Rada sai nime Eesti Vabariigi presidentide Konstantin Pätsi ja Arnold Rüütli järgi, kes on siinsel rajal tihti käinud. Esimene president Konstantin Päts oli Nelijärve turistide kodu mõtte algataja ja ehituse rahastaja ning Jäneda põllutöökeskkooli rajaja. Arnold Rüütel on Jäneda kooli 27. lennu vilistlane.

6 Äntu-Nõmme looduse õpperada

Äntu-Nõmme looduse õpperada paikneb metsarikkas oosistikus Väike-Maarjast 7—10 kilomeetrit lõuna ja kagu pool põhiliselt Äntu maastikukaitsealal. Äntu järvestikus on seitse Baltimaades ainulaadset looduslikku allikajärve.

Igale matkajale on läbitavad Äntu looduse õpperada (6 kilomeetrit) ning Kaanjärve ja Umbjärve ring (4 kilomeetrit).

Õpperada sai hiljuti põhjaliku uuenduskuuri: korrastati laudteed ja järvede ääres asuvad vaateplatvormid ning Valgejärve parandati ääres ujumisvõimalusi.

Näha saab aja- ja kirjandusloolisi paiku ning Äntu Punamäge, millel asus Lõuna-Virumaa suurim kolmeosaline linnus Agelinde. Rada tutvustab ka niinimetatud Pandivere paeriigi lubjatootmis- ja paekiviobjekte.

VALGAMAA

7 Rebäse maastikurada ja vaatetorn

Rebäse maastikurada algab Rebäse rehe lähedal asuvast Tornimäe vaatetorni parklast. Viidastatud seitsmekilomeetrisel matkarajal on 16 infotahvlit. Huvilised saavad imetleda Karula kandi maastikke Rebasemõisa Tornimäe vaatetornist ja uurida lähemaltki. Rada algab ja lõpeb Tornimäe parklas, kuhu võib vajaduse korral jätta auto või bussi.

30 meetri kõrgusest Tornimäe vaatetornist avaneb vaade Otepää, Haanja ja Aluksne kõrgustikule, hästi on näha ka Kaika kuplistik. Maastikurajal saab matkaja ronida kohalikule 103,1 meetri kõrgusele Araratile, piiluda raudkülma veega Raudjärvele ja vesiroosisele Köstrejärvele ning mööduda ümbruskonna vanimast, 1586. aastal asutatud talukohast. Rada läbib karjakopleid, kus aeg-ajalt kohatakse uudishimulikke, kuid üldjuhul sõbralikke lihaveiseid. Näha saab kobraste elukohti ning metssigade toitumispaiku.

Kel on jaksu, võib matkarajalt tulles põigata vaatama parkla lähedal paistvat maakivihoonet Rebäse rehte. Selle tagumise seina sisse on müüritud pingikujuline mõisa peksukivi, kus jagati omal ajal ihunuhtlust.

8 Koiva pärandkultuuri jalgrada

Haanja-Karula puhkealal asuval huvitaval ja vaheldusrikkal kahe kilomeetri pikkusel rajal saab tutvust teha pärandkultuuriobjektidega, mis on olnud tähtsad meie esivanematele — ohvrikivi, vaatetorniga Tellingumäe jaanituleplatsi, kikkapuuistanduse ning põliste vaigutatud mändidega. Objektide juures on infotahvlid.

JÄRVAMAA

9 Kakerdaja raba matkarada

See raba on Kõrvemaa suuremaid. Rabamassiivi on umbes tuhat hektarit. Rohkete laugastega maalilise kõrgraba omapära on kaheastmelisus ehk kahel kõrgusel paiknev laukavöö. Kevadel ja sügisel peatub laugastikul tuhandeid veelinde. Keset raba paikneb Kakerdaja järv.

Läbi ala kulgeb kaheksakilomeetrine loodusrada.

10 Norra allikate ala

Endla looduskaitseala lääneosas on 11 allikate rühma ligi 40 allikaga. Need veerohked karstiallikad avanevad Pandivere kõrgustiku nõlval.

Norra allika 1936. aastal korraldatud mõõtmistel saadi üllatav tulemus: välja voolas 360 liitrit ehk 36 ämbritäit vett sekundis. Sopa allika kuuemeetrise läbimõõduga allikalehtri sügavus on 4,8 meetrit. Võimaldamaks veemängu paremini vaadelda, on kallastele tehtud puust purded.

Allikate hulgas on ka Valtri kaev ehk purskav allikas. See sündis mitukümmend aastat tagasi, kui geoloogid sattusid kaardistamise ajal puurides veesoonele. Esialgu paiskus põhjavesi maa pinnakihtide survel toru mööda peaaegu meetri kõrgusele. Nüüd Valtri kaev enam nii võimsalt ei purska, kuid põnevat vaatepilti pakub ikka.

ÜMBER EESTI

«Sakala» suvelugude sari tutvustab huvitavaid paiku, millele võiks Eestis tähelepanu pöörata. 2. juulil alustasime omanäolistest söögikohtadest, 9. juulil käsitlesime Eesti mõisaid, 16. juulil võtsime vaatluse alla rannad ning edaspidi uurime köitvaid turismiobjekte.

Märksõnad
Tagasi üles