/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/03/05/143662t1h4eb2.jpg)
Korruptsiooniparagrahvi alusel väärteo korras trahvi saanud kunagine Viljandi noortevangla direktor ja praegune Puiatu erikooli juht Arvo Reedik sai riigikohtus kaitsepolitsei üle lõpliku kohtuvõidu.
Riigikohus vabastas kunagise vanglajuhi korruptsioonisüüst
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohus leidis BNS-i teatel, et Reediku trahvimist käsitlev Tartu maakohtu mullu 26. novembril langetatud otsus tuleb tühistada väärteo tunnuste puudumise tõttu.
«Reediku ja tema esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmiku kassatsioon tuleb rahuldada ning mõista Reedikule riigilt välja 14 000 krooni kaitsjale makstud tasu katteks,» lisas riigikohus.
Reedik vaidlustas talle kaitsepolitsei määratud 7020-kroonise korruptsioonitrahvi ning taotlesid selle tühistamist ja menetluse lõpetamist.Endine vanglajuht ei olnud rahul Tartu maakohtu mulluse otsusega, millega ei rahuldatud tema kaebust kaitsepolitsei Lõuna-Eesti osakonna otsusele tema karistamise kohta korruptsioonivastase seaduse sätete järgi.
Kaitsepolitsei uurimismaterjalide järgi seisnes Reediku rikkumine selles, et ta tegi mullu 4. ja 12. märtsi vahel Viljandi vangla direktorina tehingu, millega vangla kasutusrendis olnud Škoda Octavia omandiõigus läks üle talle kui eraisikule ning seda vähemalt 65 000 krooni odavamalt sõiduki turuväärtusest.
Samuti heitis kaitsepolitsei Reedikule ette, et ta jättis vanglajuhina majanduslike huvide deklaratsioonis sama Škoda Octavia kajastamata.
Maakohus nõustus mullu novembris täielikult kaitsepolitsei seisukohtadega, et Reediku tegevus vanglajuhina endale eraisikuna auto soetamisel ei olnud seaduslik ja korrektne.
Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis, et korruptsioonivastane seadus ei keela üldiselt ametiisikul omandada liisingufirmalt varasemalt tööandja kasutuses olnud sõidukit ning seda ka siis, kui ametiisik otsustas selle sõiduki kasutusrendilepingu lõpetamise üle.
«Sellist tehingut ehk sõiduki omandamist, ei saa iseenesest pidada huvide konfliktiga seonduvaks. Seega pidi maakohus selgitama, kas otsustades sõiduki kasutusrendilepingu ennetähtaegselt lõpetada oli Reedikul huvide konflikt. Vastus viimasele küsimusele sõltub eeskätt sellest, kas otsus sõiduki kasutusrendilepingu lõpetamise kohta oli kantud sõiduki omandamise huvist või muudest asjaoludest,» kirjutas riigikohus oma otsuses.
Sõiduki omandamise tehing oleks olnud riigikohtu hinnangul seotud huvide konfliktiga olukorras, kus rendilepingu lõpetamise tingis nimelt sõiduki omandamise soov ehk isikliku kasu saamise eesmärk. «Väärteoasja materjalist nähtuvalt oli aga kasutusrendilepingu lõpetamine tingitud objektiivsetest põhjustest, nimelt Viljandi vangla likvideerimisest. Kaitsepolitsei ei ole kogunud tõendeid selle kohta, et Reedik oleks lepingu lõpetamise otsustamisel läinud vastuollu justiitsministeeriumi korraldusega vangla likvideerimise kohta ning järginud oma erahuve,» märkis riigikohus.
Reedik viidi Pärnu vangla direktori ametikohalt Viljandi vangla juhiks justiitsministri käskkirjaga 2006. aasta 1. augustist ning vabastati sellelt ametikohalt seoses noortevangla sulgemisega mullu 30. aprillil.
Eelmise aasta suvel sai Reedikust Puiatu erikooli juht. Reedik oli sellele ametikohale ainus kandidaat. Kool lõpetab tegevuse 31. augustil.